3-2-1-64-96 · Riigikohus

3-2-1-64-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 15. mail 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vastustaja

esindaja vandeadvokaat V. Kallaste osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. mail 1996. a.

Erika Antoni esindaja Arved Visse kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 26. jaanuari 1996. a. otsuse Erika Antoni hagis Laine Käärdi vastu

omandiõiguse tunnistamiseks elamule ning elamu väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust

valdusest.

Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et Erika Antoni isale Theodor Vissele kuulus endise Võru

maakonna Põlva vallas Partsi külas talu Võhni nr. 12. 1939. a. ostis T. Visse veel samas külas asuva

nn. magasiaida, mis oli ümber ehitatud elumajaks. E. Anton lahkus Eestist 1944. a., T. Visse suri 14.

detsembril 1971. a. Põlva Riikliku Arhiivi 27. veebruari 1991. a. teatise nr. 54/V-5 kohaselt on Peri

Küla TSN TK 15. juuni 1956. a. istungi protokollis nr. 4 fikseeritud T. Vissele kuulunud elumaja kui

peremehetu vara ülevõtmine külanõukogu bilanssi. T. Visse elas samas külas 200 m kaugusel teises

elamus. Peri Küla TSN TK 18. aprilli 1957. a. istungil otsustati nimetatud elamu müüa kostja emale

Ella Käärdile 2 061 rubla eest. TsK §-i 185 kohast notariaalselt tõestatud elamu ostu-müügilepingut ei

vormistatud. E. Käärd suri 24. juunil 1967. a. ja Põlva Küla TSN TK 20. augusti 1970. a. otsusega nr.

17 registreeriti vaidlusalune elamu Laine Käärdi nimele.

10. märtsil 1993. a. esitatud hagis palus hageja AÕS RakS §-i 2 ning ORAS §-de 11, 12 lg. 1 ja 3, 19,

alusel: 1) tühistada Peri Küla TSN TK 15. juuni 1956. a. otsus vaidlusaluse elamu peremehetu varana

külanõukogu bilanssi võtmise kohta; 2) tühistada 14. mail 1957. a. E. Käärdi ja Peri Küla TSN TK

vahel sõlmitud ostu-müügileping; 3) tühistada Põlva Küla TSN TK 20. augusti 1970. a. otsus nr. 17

elamu registreerimise kohta kostja nimele; 4) tunnistada hageja omandiõigust vaidlusalusele elamule.

Kohtuistungil esitas hageja täiendava nõude vaidlusaluse elamu õigusvastaselt võõrandatud varaks

tunnistamiseks ning selle väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest.

Põlva Maakohus, juhindudes AÕS RakS §-st 2 lg. 2, ORAS-e §-dest 6, 11, 12 lg. 1, lg. 3 p. 2 ja 3, lg.

8 ja 19, rahuldas hagi.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse TsKS § 318 lg. 2 alusel protsessiõiguse normide rikkumise

ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus lõpetas menetluse E. Antoni

hagis L. Käärdi vastu vaidlusaluse elamu (nn. magasiaida) õigusvastaselt võõrandatud varaks

tunnistamises, Peri Küla TSN TK 15. juuni 1956. a. otsuse tühistamiseks, Põlva Küla TSN TK

20. augusti 1970. a. otsuse nr. 17 tühistamiseks, sest need nõuded ei kuulu kohtu pädevusse.

Ringkonnakohus jättis E. Antoni hagi L. Käärdi vastu E. Antoni omandiõiguse tunnistamiseks endise

Noorte A-32 elumajale, selle elumaja väljanõudmiseks L. Käärdi valdusest ning E. Käärdi ja Peri

Küla TSN TK vahel 14. mail 1957. a. sõlmitud elumaja ostu-müügilepingu tühistamiseks

rahuldamata.

Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei saa tsiviilkohtupidamise korras vaidlustada Peri ja Põlva Küla

TSN täitevkomitee otsuseid, sest need on haldusorganite õigusaktid. Samuti ei kuulu linna- ja

maakohtu pädevusse vara õigusvastaselt võõrandatud varaks tunnistamine, sest selleks on kehtestatud

kohtuväline kord. AÕS § 80 ja 81 kaitsevad omaniku õigusi. E. Anton ei ole tunnistatud vaidlusaluse

vara (nn. magasiaida) osas omandireformi õigustatud subjektiks ega selle vara omanikuks. TsÜS 5.

peatüki sätete üldise mõtte kohaselt saab teiste isikute vahel sõlmitud tehingute kehtetuks

tunnistamiseks hagi esitada vaid isik, kelle subjektiivseid tsiviilõigusi see tehing rikub. E. Käärdi ja

Peri Küla TSN TK vahel ostu-müügilepingu sõlmimise ajal 14. mail 1957. a. puudus E. Antonil õigus

vaidlusalusele elamule ning seetõttu ei saanud nimetatud tehing selle sõlmimise ajal rikkuda E.

Antoni subjektiivseid tsiviilõigusi. Kuna E. Anton nimetatud hoone osas omandireformi õigustatud

subjektiks tunnistatud ei ole, ei saa vaidlustatud tehinguga olla kahjustatud ka tema subjektiivsed

õigused omandireformi aluste seaduse järgi.

Kassatsioonkaebuses palus E. Antoni esindaja A. Visse tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Kassaator leidis, et apellatsioonikohus on valesti kohaldanud

protsessiõiguse ja materiaalõiguse norme.

Apellatsioonikohus ei ole apellatsioonkaebust arutanud, vaid lõpetanud TsKS § 319 p. 4 kohaselt asja

menetluse, mistõttu kohtulahendiks pidanuks olema määrus mitte otsus. 28. augustil 1991. a.

jõustunud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja

läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" p. 22 kohaselt on isikul õigus pöörduda

kohtu poole vara võõrandamise õigusvastasuse fakti kui juriidilise fakti tuvastamiseks. Seda

kassaator tegi, kuid kohus jättis 28. detsembri 1992. a. määrusega erimenetluse asja läbi vaatamata

ning selgitas võimalust pöörduda kohtusse hagimenetluse korras, sest erimenetluses tekkis õiguslik

vaidlus. Tekkinud olukorras, kus kohus asjas menetluse lõpetas, ei ole enam võimalik kohtusse

pöörduda, kuna on olemas jõustunud kohtuotsus samade poolte vahel samas asjas. Kuigi E. Anton on

tunnistatud õigustatud subjektiks ainult Noorte A-32 talu maade osas, on ta õigustatud subjektiks ka

talu elumaja suhtes, sest seadusest ei tulene vajadust tunnistada eraldi subjetiks olemist maa ja maal

asuvate hoonete osas.

Vastustaja leidis, et ringkonnakohtu otsus on õige ja selle tühistamiseks ei ole alust.

Kolleegiumi istungil jäi vastustaja esindaja oma esitatud vastuväidete juurde.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus asus õigesti seisukohale, et hageja nõuete osas: 1) tühistada Peri Küla TSN TK 15.

juuni 1956. a. otsus vaidlusaluse elumaja peremehetu varana külanõukogu bilanssi võtmise kohta; 2)

tühistada Põlva Küla TSN TK 20. augusti 1970. a. otsus nr. 17 vaidlusaluse elamu registreerimise

kohta kostja nimele, tuleb menetlus lõpetada, sest need nõuded ei kuulu kohtu pädevusse. TsKS § 1

lg. 2 kohaselt mõistetakse tsiviilkohtupidamise seadustiku tähenduses tsiviilasjadena tsiviil-,

perekonna- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Peri Küla TSN TK ja Põlva Küla TSN TK otsused

on haldusorganite otsused, mida tsiviilkohtupidamise korras vaidlustada ei saa. Haldusorganite

otsuseid saab vaidlustada haldusmenetluse korras.

Ringkonnakohtu seisukoht, et menetlus tuleb lõpetada hageja nõudes tunnistada Noorte A-32 talu

elumaja (nn. magasiait) õigusvastaselt võõrandatuks, kuna see ei kuulu kohtu pädevusse, on

lõppjäreldusena õige. Omandireformi aluste seaduse § 6 lg. 1 kohaselt on vara õigusvastane

võõrandamine omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta oli

sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille

alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste

alusel või ametisikute omavoli tõttu. Kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist

vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on taotlejal õigus vastavalt

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise

ning tõendite esitamise ja hindamise korra p.-le 22 pöörduda nimetatud faktide tõendamiseks vara

asukohajärgse kohtu poole. Vara võõrandamise õigusvastasuse tõendamise lihtsustatud korra

kehtestamise seaduse § 2 kohaselt, ei vaja vara võõrandamise õigusvastasus kohtulikku tõendamist,

kui vara võõrandamise või peremehetuks tunnistamise otsus on Eesti Vabariigi pädevas riigi- või

omavalitsusorganis tühistatud. Hageja taotles tunnistada õigusvastaseks võõrandamiseks vara

äravõtmine Peri Küla TSN TK ebaseadusliku otsuse alusel ning see otsus tühistada. Peri Küla TSN

TK otsuse vaidlustamine ei saa toimuda tsiviilkohtumenetluse korras ja seetõttu tuleb asjas menetlus

lõpetada. Vara õigusvastase võõrandamise fakti tõendamine ebaseadusliku otsuse alusel ei ole

juriidilise fakti tuvastamine ei eri- ega hagimenetluse korras. TsKS § 256 kohaselt tuvastab kohus

juriidilise fakti ainult siis, kui avaldajal ei ole teisiti võimalik saada seda fakti tõendavat dokumenti

või kui kaotatud dokumenti ei ole võimalik taastada. Kohaliku omavalitsuse organi otsuse

vaidlustamiseks on ette nähtud halduskohtumenetlus.

Ringkonnakohus jättis rahuldamata E. Antoni nõuded omandiõiguse tunnistamiseks vaidlusalusele

elumajale (nn. magasiaidale) ja selle väljanõudmiseks L. Käärdi ebaseaduslikust valdusest, kuna

hageja ei ole vaidlusaluse elamu omanik (AÕS § 80 lg. 1 ja 81) ning õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise või kompenseerimise otsustab kohaliku omavalitsuse täitevorgan [Õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise korra (kinnit. VV 05.02.1993. a. määrusega nr. 36) p. 23]. Nende

nõuete osas tulnuks aga menetlus lõpetada. Hageja taotles nende nõuete osas hagi rahuldamist

omandireformi aluste seaduse sätete alusel. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 1995. a.

määrus nr. III-2/1-105/95). Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 lg. 2 kohaselt õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastatakse omandireformi aluste seaduses ja maareformi seaduses ning nendest

tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Omandireformi käigus vara tagastamise

otsustamist ei ole antud kohtu pädevusse. Nimetatud asjaolu ei anna kassatsioonikohtule alust

ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuna kohtuotsust selles osas vaidlustatud ei ole (TsKS § 336 lg.

1).

Ringkonnakohus jättis õigesti rahuldamata nõude elumaja ostu-müügilepingu tühistamiseks, kuna E.

Antonit ei ole tunnistatud elumaja (nn. magasiaida) osas omandireformi õigustatud subjektiks.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Põlva maakonnakomisjoni otsusega

nr. 4306 14. jaanuarist 1994. a. tunnistati hageja omandireformi õigustatud subjektiks Noorte nr. A-32

talu maa 1,55 ha osas. Selle otsuse vaidlustamise kohta andmed puuduvad ning elumaja osas

õigustatud subjektiks tunnistamise kohta ei ole hageja kohtule otsust esitanud. Hageja ei ole

õigustatud nõudma selle varaga tehingute kehtetuks tunnistamist, mille osas ta ei ole tunnistatud

õigustatud subjektiks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. novembri 1995. a. otsus nr. III2/1-84/95).

Lahendades asja kohtuotsusega ning lõpetades sama otsusega osade hageja nõuete osas menetluse, ei

järginud apellatsioonikohus küll TsKS § 219 sätestatut, kuid kohtuotsuse tühistamise aluseks see

protsessiõiguse normi rikkumine ei ole.

Tulenevalt TsKS §-st 58 lg. 1 kuulub hagejalt kostjale sissenõudmisele 1000 krooni advokaadi abi

eest.

Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. jaanuari 1996. a. otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Välja mõista Erika Antonilt 1000 (üks tuhat) krooni Laine Käärdi kasuks advokaadi abi eest.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik