3-1-1-50-96 · Riigikohus

3-1-1-50-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 14. mail 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Lea Kalm ning Jüri Rätsep vaatas

avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

kriminaalasja A. R. süüdistuses KrK §-de 144, 184 lg 1 ja 197 lg 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa vandeadvokaat Rein Kiviloo ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu 20. detsembri 1995.a otsusega tunnistati A. R.

süüdi KrK § 197 lg 3 järgi ja teda karistati kolmeaastase vabadusekaotusega; süüdimõistmisel KrK § 144

järgi karistati teda üheaastase vabadusekaotusega ja süüdimõistmisel KrK § 184 lg 1 järgi karistati teda

kolmekuulise arestiga. KrK § 40 alusel loeti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kolm aastat

vabadusekaotust tingimisi KrK § 47 sätete kohaldamisega ühe aastase katseajaga.

A. R. süü tuvastati ärandamises KrK § 197 lg 3 järgi selles, et tema, olles alkoholijoobes, 9. märtsil 1995.a

kella 02.00 paiku Tallinnas klubi X juures, ähvardusega kasutada elule ja tervisele ohtlikku vägivalda,

ärandas ajutise kasutamise eesmärgil mootorsõiduki. Takso ärandamiseks lõi A. R. taksojuht G. G.-d ja

ähvardades kasutada püstolit, sõitis taksoga edasi 100 m. KrK § 184 lg 1 järgi mõisteti ta süüdi selles, et

ähvardas tappa ja kasutada tulirelva tema tegevust tõkestada püüdvate isikute suhtes. KrK § 144 järgi

tuvastati tema süü selles, et samal ajal ja samas kohas rikkus ta tahtlikult võõrast vara, sõites vastu seina

eelnevalt G. G. ärandatud sõiduautoga, tekitades kannatanule materiaalse kahju 50 000 kr.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium arutas 29. veebruaril 1996.a kriminaalasja süüdimõistetu

kaitsja vandeadvokaat R. Kiviloo apellatsioonkaebuse alusel ja jättis linnakohtu otsuse muutmata.

Riigikohtusse esitatud kassatsioonkaebuses taotleb kaitsja ringkonnakohtu otsuse tühistamist

kriminaalprotsessiseaduse olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ja kriminaalasja

saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kassaatori arvates on ringkonnakohus rikkunud AKKS §-s 20

lg 1 sätestatud kriminaalasja läbivaatamise ulatuse nõuet ja jätnud apellatsioonkaebuses tõstatatud

küsimused, mis käsitlesid olulisi kriminaalprotsessi seaduse rikkumisi, lahendamata. Ringkonnakohtu

otsuses toodud järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, mis omakorda on kaasa toonud kriminaalseaduse

ebaõige kohaldamise. A. R.-l puudus soov taksot ärandada, samuti ei kasutanud ta relva kellegi

ähvardamiseks, vaid enese kaitsmiseks taksojuhtide vastu. Taksoga vastu seina sõitmine oli tingitud

vältimaks inimestele pealesõitu, mitte vara tahtlikuks rikkumiseks. Seega puudub süüdimõistetu tegevuses

kuriteo koosseis.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu A. R.

kaitsja vandeadvokaat R. Kiviloo seletuse, milles ta toetas kassatsioonkaebust ja taotles alternatiivselt

Riigikohtul uue otsuse tegemist, millega süüdimõistetu olukorda ei halvendata, ning prokurör M. Püssi

arvamuse, kes leidis, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele,

t u v a s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. veebruari 1996.a otsuse motiveerivas osas on vastavalt

AKKS §-le 29 lg 4 ära näidatud, millises süüdistuses ringkonnakohus A. R.-i süüdi tunnistab ja millistel

tõenditel see kohtu järeldus põhineb, samuti motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nendele tõenditele ning

loeb mitteusaldusväärseteks kohtualuse ja tunnistaja R. M.-i ütlused. Ringkonnakohtu otsuses käsitletakse

eraldi iga A. R.-le süüksarvatud kuritegu ja seega on täidetud nõuded kohtuotsuse motiveeriva osa sisu

kohta. Riigikohus nõustub kassatsioonkaebuses osundatuga, et linnakohus ei ole otsuses täpselt järginud

KrMK § 274 p.-des 3 ja 4 sätestatut, kuid kuna ringkonnakohus on esinenud vea parandanud ja Riigikohus

vaatab kassatsiooni korras läbi ringkonnakohtu otsuse, siis puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks

kriminaalprotsessi seaduse olulise rikkumise tõttu.

AKKS §-st 65 lg 4 kohaselt ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid ja seetõttu lähtub

kriminaalkolleegium linna- ja ringkonnakohtus tuvastatud asjaoludest ning nõustub õigusliku hinnanguga A.

R. tegevuse kvalifitseerimisel KrK §-de 144 ja 184 lg 1 järgi. Samas ei nõustu Riigikohus A. R. tegevuse

kvalifitseerimisega ärandamisena, millega kaasnes ähvardus kasutada elule ja tervisele ohtlikku vägivalda.

KrK § 197 lg 3 mõttes peab selline vägivald või ähvardus olema suunatud mootorsõiduki enda valdusesse

saamisele. A. R. ei kasutanud relva auto ärandamiseks, vaid ähvardas relvaga tema õiguserikkumist takistada

püüdnud isikuid, milline tegevus kvalifitseeriti eraldi kuriteona KrK § 184 lg 1 järgi. Kuna A. R. oli

ärandamisele eelnevalt löönud taksojuhti näkku, siis on tema tegevuses KrK § 197 lg 2 p. 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo - elule ja tervisele mitteohtliku vägivallaga ärandamise tunnused.

Ümberkvalifitseerides A. R.-le inkrimineeritud ärandamise enamohtlikult koosseisult vähemohtlikule

koosseisule, peab Riigikohus vajalikuks vähendada ka A. R.-le mõistetud karistust. Arvestades toimepandud

kuriteo raskust ja eriti selle laadi, mis väljendus kohtualuse küünilises ja üleolevas käitumises, peab

kriminaalkolleegium vajalikuks karistada A. R.-i ärandamise eest vabadusekaotusega.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS §-dest 43 lg 2, 63 p. 3, 64 p.1 ja 3 ning 65 lg 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. veebruari 1996.a otsus A. R.

süüditunnistamises ja karistamises KrK § 197 lg 3 järgi, samuti kuritegude kogumi eest lõpliku karistuse

osas.

2. Tunnistada A. R. süüdi KrK § 197 lg 2 p. 3 järgi ja karistada teda üheaastase vabadusekaotusega.

Kuritegude kogumi eest mõista lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel üks aastat vabadusekaotust. KrK

§ 47 lg 1 sätete alusel üheaastast vabadusekaotust tingimuslikult mittekohaldada üheaastase katseaja jooksul.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kaitsja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt, kautsjon tagastada.

Otsus jõustub 14. mail 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep