3-3-1-16-96 · Riigikohus

3-3-1-16-96

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 10. mail 1996. a.

Ida-Viru Politseiprefektuuri kassatsioon-kaebuse läbivaatamine HÕS §de 1374 lg. 1 ja 3078

lg. 1 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

9. mail 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi IdaViru Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse Viru

Ringkonnakohtu 13. märtsi 1996. a. otsusele haldusõiguserikkumise asjas nr. II420/96.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Ida-Viru Politseiprefektuuri esindaja Vello Salulaid ja Valter

Geida esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

8. jaanuaril 1996. a. koostas Kiviõli Politseijaoskonna konstaabel protokolli Valter Geida poolt samal

päeval toime pandud haldusõiguserikkumise kohta, mis seisnes selles, et V. Geida "müüs oma

korterist kella 19.30 ajal 50 EEK eest Lokko Helendile 1,0 liitrise pudeli Eestisse sissevedamiseks

mittelubatud alkoholi "Vodka Russia" original". Haldusõiguserikkumise protokollis kvalifitseeriti

V. Geida haldusõiguserikkumine HÕS § 1374 lg. 2 järgi.

9. veebruari 1996. a. otsusega määras Ida-Viru Maakohus V. Geidale HÕS § 1374 lg. 1 p. 2 alusel

"Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholi hoidmise ja müümise eest" rahatrahvi. Kohtuotsuses

loeti tunnistajate ütlustega tõendatuks, et V. Geida korterist toimub juba pikemat aega alkoholi

"Vodka Russia" müük.

20. veebruaril 1996. a. esitas V. Geida Viru Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada Ida-Viru Maakohtu otsus ja lõpetada selles haldusõiguserikkumise asjas menetlus.

Apellatsioonkaebuses väidab V. Geida, et ta ei müünud viina, vaid andis pudeli viina töö tegemise

eest. V. Geida peab kohtuotsust ebaõigeks ka seetõttu, et tunnistajate ütlused on valed ja asjasse

mittepuutuvad ning kohtuotsuses pole viidet, milliseid eeskirju ta rikkus.

Viru Ringkonnakohtu 13. märtsi 1996. a. otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu otsus HÕS § 3078

lg. 1 p. 2 alusel üksnes kaebuse põhjal ja see asi saadeti arutamiseks Sillamäe halduskohtunikule, sest

maakohtus "rikuti protsessiõiguse norme, mis seaduse järgi toob kaasa otsuse või määruse

tühistamise". Ringkonnakohus leidis, et haldusõiguserikkumise protokollis on V. Geida

haldusõiguserikkumine kvalifitseeritud ekslikult HÕS § 1374 lg. 2 järgi, asja menetledes on rikutud

protsessitähtaegu ja tunnistajate ütlused, mille alusel kohus luges tõendatuks, et V. Geida korterist

toimub juba pikemat aega alkoholi "Vodka Russia" müük, pole asjakohased.

1. aprillil 1996. a. esitas Ida-Viru Politseiprefektuur kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru

Ringkonnakohtu otsuse. Kassaator väidab, et kaevatud kohtuotsus on ekslik ja selle

haldusõiguserikkumise asja menetlemisel pole protsessiõiguse norme oluliselt rikutud.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, Riigikohtu

halduskolleegium

l e i d i s :

Apellatsioonimenetluses otsustatakse asi üksnes kaebuse põhjal HÕS § 3078 lg. 1 p. 2 kohaselt siis,

kui asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti protsessiõiguse norme, mis seaduse järgi toob kaasa

kohtuotsuse või määruse tühistamise. Selles sättes peetakse silmas üksnes HÕS §s 30725 nimetatud

protsessiõiguse normide rikkumist. Selline järeldus tuleneb HÕS §st 243, mille kohaselt

haldusõiguserikkumise asja arutatakse vastutusele võetava isiku juuresolekul. Nimetatud põhimõttest

saab teha erandi üksnes protsessiõiguse normide rikkumise korral, kui apellatsiooni korras

läbivaadatav kohtuotsus kuulub igal juhul tühistamisele. Kuna HÕS §s 30725 nimetatud rikkumist

pole ringkonnakohus tuvastanud, on ringkonnakohus rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme HÕS

§ 325 lg. 1 mõttes.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kohus ei või muuta haldusõiguserikkumisele protokollis

antud ekslikku kvalifikatsiooni. Analoogiliselt KrMK §s 215 lg. 2 sätestatule on selline

kvalifikatsiooni muutmine lubatud. Sama järeldus tuleneb HÕS §st 263, mille kohaselt

halduskohtunik on kohustatud välja selgitama, millise seaduse paragrahvi järgi kuulub

haldusõiguserikkumine kvalifitseerimisele.

Haldusõiguserikkumise protokollis kirjeldatakse haldusõiguserikkumisena alkoholi müümist.

Maakohus on aga karistanud V. Geidat nii alkoholi hoidmise kui ka müümise eest. Sellele olulisele

protsessiõiguse normide rikkumisele pole ringkonnakohus tähelepanu pööranud.

Juhindudes HÕS §st 316 peab Riigikohtu halduskolleegium kontrollima, kas kaevatud kohtuotsus

tugineb seadusele. Antud asjas on nii esimese astme kohus kui ka ringkonnakohus kohaldanud HÕS

§ 1374 lg. 1 ebaõigesti.

HÕS § 1374 lg. 1 p. 2 sätestab füüsilise isiku vastutuse tollieeskirju rikkudes sisse veetud, eeskirju

rikkudes toodetud, Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või kvaliteedinõuetele mittevastava

alkoholi müümise, hoidmise või edasitoimetamise eest.

HÕS § 1374 lg. 1 kuulub kohaldamisele siis, kui on tegemist alkoholi tootmise, müümise, hoidmise

või edasitoimetamisega kaubanduslikus koguses või kaubanduslikul eesmärgil. Sellele seisukohale

tuleb asuda seetõttu, et pole alust nõuda alkoholi tootmise, müümise, hoidmise või edasitoimetamise

eeskirjade teadmist ja täitmist isikutelt, kelle tegevus pole kaubanduslik. Üksnes kaubandusliku

tegevuse korral on põhjendatud ja täidetav nõue esitada alkoholi päritolu ja kvaliteeti tõendavad

dokumendid, saate ja müügidokumendid ning nende dokumentide mitteesitamise korral

haldusõiguserikkuja vastutusele võtmine HÕS § 1374 lg. 1 p. 3 alusel.

V. Geida tegevus, kes "müüs oma korterist ... 50 EEK eest ... 1,0liitrise pudeli Eestisse

sissevedamiseks mittelubatud alkoholi "Vodka Russia" original", pole kaubanduslik, sest müüdud

alkoholi kogus on vaid üks pudel. Ka pole V. Geida selles tegevuses tuvastatud kaubanduslikku

eesmärki.

Eelnimetatud põhjustel kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele protsessiõiguse normide olulise

rikkumise ja seaduse ebaõige kohaldamise tõttu.

Juhindudes HÕS §dest 325 lg. 1, 316, 324 lg. 1 p. 2 ja 311 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

1. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 13. märtsi 1996. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-

420/96 ja saata asi uuesti läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

3. Tagastada Ida-Viru Politseiprefektuurile kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend)

krooni.

Määrus jõustub 20. mail 1996. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann