3-1-1-49-96 · Riigikohus

3-1-1-49-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

7. mail 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Herbert Lindmäe,

Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. D. süüdistuses KrK § 197 lg 2 p 2 ja § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kohtla-Järve Linnakohtu 8. jaanuari 1996.a otsusega mõisteti A. D. süüdi KrK § 197 lg 2 p 2 ja KrK § 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi ning karistati vastavalt 6-kuulise ning 10-kuulise vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel

liideti sellele karistusele Lääne-Viru Maakohtu 18. märtsi 1993.a otsusega mõistetud 3 aastat

vabadusekaotust osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vabadusekaotust 2-aastase katseajaga.

Katseaja arvestamist alustati 8. jaanuarist 1996.a.

A. D. ja A. R. tunnistati süüdi selles, et nad ärandasid koos eelneval kokkuleppel ööl vastu 18. märtsi 1995.a

X linnas S maja juurest A. K.-le kuuluva sõiduauto VAZ- 2106, millega sõitsid A. R. juhtimisel Rakvere

suunas, kuid C alevis tegid avarii. A. D. ja A. R. varastasid autost vara kokku 2185 krooni väärtuses, auto

vigastamisega tekitati omanikule kahju 5000 krooni.

Kohtla-Järve Linnakohtu 5. jaanuari 1996.a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Ida-Viru Prokuratuuri

prokurör Aivar Lembit.

Apellant leidis, et maakohtu otsus tuleb A. D. suhtes tühistada seoses kriminaalseaduse ebaõige

kohaldamisega. Täitmisele tuleb pööratata Lääne-Viru Maakohtu 18. märtsi 1993.a otsus ning vastavalt KrK

§-dele 47 lg 5 ja 41 liita eelmise otsuse järgi kandmata karistus osaliselt uue otsusega mõistetud karistusele,

mõistes A. D.-le lõplikuks karistuseks kaks aastat vabadusekaotust.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 1996.a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu

8. jaanuari 1996.a otsus osaliselt. Vastavalt KrK §-le 40 lg 1 mõisteti A. D.-le lõplikuks karistuseks

kuritegude kogumi eest 10 kuud vabadusekaotust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. Vastavalt

KrK §-le 41 liideti osaliselt sellele karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa.

Lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta vabadusekaotust kusjuures jõusse jäi vabadusekaotuse tingimuslik

mittekohaldamine.

Viru Ringkonnakohtu 20. veebruari 1996.a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja

Jaan Naaber.

Kassaator palub tühistada Kohtla-Järve Linnakohtu 8. jaanuari 1996.a otsuse ja Viru Ringkonnakohtu

20. veebruari 1996.a otsuse A. D. suhtes KrK § 47 sätete kohaldamise osas.

J. Naaber leiab, et apellatsioonprotesti osaline rahuldamata jätmine on ebaõige ning ringkonnakohtu otsuses

puuduvad motiivid selle kohta, miks ei ole arvestatud apellatsioonprotestis toodud põhjendusi KrK § 47

kohaldamise lubamatusest. Vastavalt AKKS §-le 39 lg 3 p 7 on kohtuotsuse motiivide puudumine

menetlusseaduse oluline rikkumine, mis sama seadustiku § 64 p 2 kohaselt on aluseks kohtuotsuse

tühistamisele.

Kassaator leiab, et nii linnakohtu kui ringkonnakohtu otsuses on ebaõigesti asutud seisukohale, et isikule,

kelle suhtes on varem kohaldatud tingimisi süüdimõistmist ja kes pani katseaja kestel toime uue tahtliku

kuriteo, saab teistkordselt kohaldada vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohaldamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse,

milles ta toetas kassatsioonprotesti,

l e i d i s :

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, jättes prokuröri apellatsioonprotesti rahuldamata ja Kohtla-Järve

Linnakohtu otsuse A. D. karistusest tingimisi vabastamise kohta tühistamata, on ebaõigesti kohaldanud

kriminaalseadust.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis asub seisukohale, et kui isik, kelle suhtes on kohaldatud KrK

§ 47 alusel vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohaldamist, paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest

teda karistatakse vabadusekaotusega, pööratakse mõistetud karistus täitmisele ja kohus mõistab KrK § 47

lg 5 kohaselt lõpliku karistuse mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel. Kohus võib eelmise otsuse järgi

mõistetud karistuse liita täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud karistusega. Seejuures ei tohi

lõplik karistus olla ühelgi juhul väiksem tingimisi mõistetud karistusest, sest uue kuriteo toimepanemine

pärast süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ei tohi viia süüdimõistetu olukorra kergendamisele.

Kui isik pärast süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist paneb toime

mitu uut kuritegu, mõistetakse talle karistus eelkõige nende kuritegude eest KrK § 40 sätete alusel, seejärel

aga liidetakse selle karistusega eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa KrK § 41 eeskirjade

kohaselt.

Viru Ringkonnakohus karistas 20. veebruari 1996.a otsusega A. D. kuritegude kogumi eest

vabadusekaotusega kümme kuud. Liites sellele otsusele eelmise kohtuotsusega mõistetud

vabadusekaotusliku karistuse, millest A. D. oli tingimuslikult vabastatud, võis ringkonnakohus valida üksnes

osalise või täieliku liitmise vahel ja tal puudus seaduslik alus kohaldada karistusest vabastamist KrK § 47

lg 1 alusel. Tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja kestel pani toime uue tahtliku kuriteo, mille

eest teda karistati vabadusekaotusega, ei saa teistkordselt rakendada vabadusekaotuse tingimuslikku

mittekohaldamist.

Kuna viga karistusest vabastamisel on tehtud juba linnakohtus, tuleb mõlemad kohtuotsused tühistada ja

saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Kohtla-Järve Linnakohtule.

Juhindudes AKKS § 63 p 2, § 64 p 3, 65 lg 3 ning KrK § 41, § 47 lg 1 ja 5, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Kohtla-Järve Linnakohtu 8. jaanuari 1996.a otsus ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

20. veebruari 1996.a otsus A. D.-le mõistetud karistuse osas.

2. Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Kohtla-Järve Linnakohtule.

3. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 7. mail 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep, Peeter Vaher