3-1-1-46-96 · Riigikohus

3-1-1-46-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. mail 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Lea Kalm ning Herbert Lindmäe,

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. V. süüdistuses KrK § 161 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Aleksander Glikman ja Riigiprokuratuuri

prokurör Marge Püss. Kriminaalasi vaadati läbi AKKS § 40 lg 2 alusel piiramatu kassatsiooni õiguse korras.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. V.-le esitati kohtueelsel menetlusel süüdistus selles, et tema,

töötades X Politseiprefektuuri C. politseijaoskonnas abikomissarina, kuritarvitades oma ametiseisundit ja

rikkudes Politseiseaduse § 12 p. 6, mille kohaselt oleks ta pidanud täitma oma kohustusi kohtuotsuste ja

määrustega antud volituste piires, samuti teostama administratiivareste ja väljasaatmisi, vabastas 8. augustil

1994.a ennetähtaegselt haldusaresti kandva V. M.-i, kes oli kinnipeetav C. Politseiprefektuuri arestimajas

Sillamäe Linnakohtu 22.juuli 1994.a otsuse alusel tähtajaga 30 ööpäeva alates 21. juulist kuni 21. augustini

1994.a. Peale ebaseaduslikku vabastamist pani V. M. 17. augustil 1994.a, ajal mil ta oleks pidanud olema

arestis, toime A. vallas H. Maakonnas relvastatud röövkallaletungi erataksojuht H. H.-le, kellelt röövis auto

"Opel-Commodore" väärtusega 30 000 kr.

23. augustil 1994.a V. M. kokkuleppel A. T. ja S. S.-ga pani toime H. S. maanteel relvastatud

röövkallaletungi AS "T. T." autojuht A. N.-le, omastades tema auto "Opel-Omega" väärtusega 148 958 kr.

Süüdistuse kohaselt olid A. V. teod vastuolus teenistushuvidega, kes kasutades ära oma ametiseisundit,

tekitades olulise kahju kodanike seadusega kaitstud huvidele, pani toime KrK § 161 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Kohtla-Järve Linnakohus mõistis A. V. temale inkrimineeritud kuriteos õigeks. Linnakohus leidis, et A. V.

lähtus salajasest käskkirjast, mis reguleerib operatiiv-jälituslikku tegevust, mille kohaselt võib politseiga

koostööd teinud isikule teha järeleandmisi, sh ennetähtaegselt vabastada haldusaresti kandmisest. Seega

tegutses A. V. kooskõlas teenistushuvidega ja tema süüdistamine V. M. poolt toimepandud kuriteos on

alusetu.

Linnakohtu otsuse peale esitas prokurör apellatsioonprotesti, milles ta taotles Kohtla-Järve Linnakohtu

30. novembri 1995.a õigeksmõisteva otsuse tühistamist ja A. V. süüditunnistamist KrK § 161 järgi.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 1996.a otsusega tühistati linnakohtu õigeksmõistev

otsus ja A. V. tunnistati süüdi KrK § 161 järgi ning karistati üheaastase vabadusekaotusega poolkinnises

vanglas. A. V. suhtes kohaldati ka lisakaristust ja temalt võeti õigus töötada riigivõimu või valitsemise

funktsioonide täitmisega seotud ametikohtadel kolme aasta jooksul. Ringkonnakohus leidis, et Kohtla-Järve

Linnakohus on kohtliku uurimise viinud läbi puudulikult ja kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused ei ole

vastavuses faktiliste asjaoludega.

A. V. poolt teenistushuvide vastane ametiseisundi kuritarvitamine seisnes selles, et ta vabastas aresti alt isiku,

kes oli kinnipeetud kohtuotsuse alusel. Kui A. V. oleks järginud seadust, poleks V. M. saanud toime panna

kuritegusid teiste kodanike ja nende vara vastu. Kohtualuse tegevusega tekitati oluline kahju nii riigi kui ka

kodanike huvidele.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused A. V. ja tema kaitsja

vandeadvokaat A. Glikman.

A. V. taotleb ringkonnakohtu otsuse täielikku tühistamist ja kriminaalasja tagastamist uueks kohtulikuks

arutamiseks või ringkonnakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning vabadusekaotusega

mitteseotud karistuse mõistmist.

Kaitsja kassatsioonkaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist otsuses sisalduvate järelduste

mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele, kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ja

kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.

Kassaatori arvates ei ole toimunud A. V. poolt ametiseisundi tahtlikku ärakasutamist teenistushuvide

vastaselt ega põhjustatud KrK §-s 161 sätestatud kahjulikku tagajärge. Kohtu järeldused ei vasta selles suhtes

tuvastatud faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, tunnistades A. V.

süüdi riigile olulise kahju tekitamises, millega kohus väljus nii süüdistuse kui ka apellatsioonprotesti

piiridest. Kaitsja leiab, et A. V. karistamine vabadusekaotusega on alusetu ja põhjendamatu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud vandeadvokaat

A. Glikmani, kes toetab esitatud kassatsioonkaebusi, taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja

tagastamist ringkonnakohtule uueks arutamiseks või riigikohtult uue otsuse tegemist, mis ei raskenda

süüdimõistetu olukorda, ning prokuröri arvamuse, mille kohaselt kaebused ei kuulu rahuldamisele,

l e i d i s:

Sillamäe Linnakohtu 22. juuli 1994.a otsusega määrati V. M.-le viisare"iimi rikkumise eest alates 21.juulist

1994.a haldusarest 30 ööpäeva. 8.augustil 1994.a vabastas A. V. V. M.-i haldusarestist. Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium on õigesti tuvastanud, et A. V., vabastades V. M.-i seadusevastaselt arestist, käitus

teenistushuvide vastaselt ja rikkus Politseiseaduse § 12 p.6 sätteid, mille kohaselt politsei on kohustatud oma

pädevuse piires täitma kohtuotsuseid ja -määrusi, haldusareste ja -väljasaatmisi. Vastavalt Täitemenetluse

seadustiku §-le 87 lg.6 võib haldusaresti kandmise ennetähtaegselt lõpetada ainult halduskohtunik.

Ringkonnakohus on õigesti osundanud, et A. V. vabastades V. M.-i ebaseaduslikult arestist, teades, et

tegemist on kuritegevusele kalduv isikuga, tekitas olulise kahju teiste kodanike seadusega kaitstud õigustele

ja huvidele. Riigikohus nõustub samuti ringkonnakohtu tõdemusega, et A. V. põhjustas olulise kahju ka Eesti

riigi huvidele. Kohtuotsuse alusel haldusaresti kandva isiku omavoliline ja ebaseaduslik vabastamine

politsetöötaja poolt on vastuolus Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttega, sest

täitevvõimu poolt rikuti kohtute tegevuse seaduslikkust ja sõltumatust. Kuid samal ajal peab kolleegium

nentima, et ei kohtueelsel uurimisel ega kohtus kriminaalasja arutamisel pole A. V.-le menetlusnormides

ettenähtud korras esitatud süüdistust riigi huve kahjustavas tegevuses. Seetõttu tuleb A. V.-le inkrimineeritud

kuriteost - ametiseisundi kuritarvitamisest, välja jätta riigi huvidele kahju tekitamine. Süüdistuse mahu

vähenemise tõttu kuulub vähendamisele ka A. V.-le mõistetud karistus.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 2 ja 3 ning 65 lg 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada osaliselt Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 1996.a otsus A. V.

süüdimõistmises KrK § 161 järgi, jättes välja tema süü olulise kahju tekitamises riigi huvidele.

2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 1996.a otsus A. V.-le mõistetud

karistuse osas ja mõista uueks karistuseks KrK § 161 järgi 8 (kaheksa) kuud vabadusekaotust

poolkinnises vanglas.

3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

4. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 7. mail 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Lea Kalm