3-2-2-5-96 · Riigikohus

3-2-2-5-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 17. aprillil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja P. Vaher, avaldaja

Peeter Rabbi ja vastustaja Aleksei Koppeli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. aprillil

1996. a.

Peeter Rabbi teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. septembri

1995. a. otsuse Peeter Rabbi hagis Aleksei Koppeli, Mart Koppeli, Rein Mägi, Tarmo-Roderich

Ainsalu, Are Vallavalitsuse ja Pärnu Maavalitsuse vastu hoonetele omandiõiguse

tunnustamiseks ja hoonete väljanõudmiseks.

Vaidlusalused hooned asuvad Are vallas Pärnumaal ja kuulusid Hendriku talu koosseisu. Selle talu oli

Heinrich Rabbi 1937. a. saanud kingiks oma abikaasa Elli Rabbi isalt. Heinrich Rabbi ja Elli Rabbi

abielust sündisid 1931. a. tütar Erme (surn. 1976. a.) ja 1936. a. poeg Peeter, kes on antud asjas

hagejaks. Erme Rabbi seadusjärgseteks pärijateks on pojad Rein Mägi ja Tarmo Ainsalu.

1. märtsil 1939. a. Heinrich Rabbi suri. 15. juunil 1939. a. koostatud talundilehel on vaidlusaluse talu

talupidajaks märgitud Elli Rabbi. 1942. a. abiellus Elli Rabbi Aleksei Koppeliga ning samal aastal

sündis neil poeg Mart. 1949. a. kuni oma surmani 8. septembril 1963. a. oli Elli Koppel kolhoosi

liige.

1965. a. abiellus Aleksei Koppel Erna Paisiga, kes oli samuti kolhoosi liige. Mõlemad elavad

tänaseni Hendriku talus. Pärnu rajooni Are küla TSN TK 30. juuli 1970. a. otsusega nr. 19

registreeriti Hendriku talu elumaja koos rehetoa, rehealuse ja tuulekojaga, garaaz, kuur ja ait Aleksei

Koppeli nimele.

13. detsembril 1991. a. esitas Peeter Rabbi Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada

ebaõigeks tema isale Heinrich Rabbile kuulunud Hendriku talu registreerimine Aleksei Koppeli

nimele, sest talu oleks pidanud saama seadusjärgsetele pärijatele.

18. jaanuaril 1993. a. esitas Peeter Rabbi hagiavalduse, milles palus tema esialgset avaldust

arvestades tunnistada tema kui oma isa seadusjärgse pärija omandiõigust Hendriku talu hoonetele. 18.

veebruaril 1994. a. täiendas hageja hagi, paludes taluhooned Aleksei Koppelilt välja nõuda. Hageja

põhjendas hagi sellega, et 1939. a. oli tema isal kolm pärijat - abikaasa, alaealine poeg ja tütar, kellest

igaüks oleks pidanud pärima 1/3 varast. Kuna isa surma järel talu kellegi nimele ei registreeritud ja

ema ennast talu omanikuks ei pidanud, siis ei saanud ema surma järel talu registreerida Aleksei

Koppeli nimele, sest viimane ei olnud Heinrich Rabbi pärija. Kuna teised pärijad ei ole

vaidlusalustele hoonetele pretendeerinud, siis leidis hageja, et kogu talu tuleb tunnistada tema

omandiks.

Pärnu Maakohus hagi ei rahuldanud. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. septembri 1995. a. otsusega

maakohtu otsuse muutmata.

Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt suri Heinrich Rabbi 1. märtsil 1939. a. ning tema

vara pärimine toimus sel ajal Eestis kehtinud Balti eraseaduse kohaselt, mille järgi olid H. Rabbi

pärijateks abikaasa ja alaealised lapsed. BES-i § 2622 kohaselt pidi pärija pärimiseks pärandi vastu

võtma, § 2624 kohaselt said alaealised pärijad avaldada tahet pärandi vastuvõtmiseks üksnes

seadusliku esindaja kaudu. BES-i § 2631 kohaselt loeti pärija pärandi vastu võtnuks, kui ta pärimisele

kutsumise ajal pärandit valdas ja aasta jooksul pärimisele kutsumisest teadasaamisest oma otsust

pärandi kohta ei avaldanud. Elli Rabbi valdas pärandit pärimisele kutsumise tekkimisel. Kohtule ei

ole esitatud tõendeid selle kohta, et ta oleks pärandist loobunud, seega võttis ta H. Rabbi pärandi nii

enda kui oma alaealiste laste nimel vastu. Asjaolu, et ta ei taotlenud pärandi vormistamist pärijate

nimele, ei oma õiguslikku tähendust. BES-i järgi kuulus lesele koos lastega õigus täielikult vallata

surnud mehe vara seni, kuni ta seda ise soovis. Lesk võis mehest jäänud pärandit mitte üksnes

juhtida, vaid ka kasutada, andmata sellest kellelegi, s. h. ka lastele, aru. Lastele kuulus ema lesepõlve

ajal vaid õigus oodata isa pärandi suhtes oma õigusjärglust, mis võis teoks saada mitte enne ema

surma või vara jagamist tema poolt seaduses ettenähtud alustel (BES-i §-d 1711, 1712, 1714, 1718,

1719).

1. jaanuarist 1941. a. jõustati Eestis Vene NFSV tsiviilkoodeks ning kohaldati Vene NFSV

maakoodeksi eeskirju.

1949. a. astus Elli Rabbi kolhoosi ning sel ajal kehtinud seaduse kohaselt muutus tema pere

kolhoosipereks, mille liikmeteks olid ka tema alaealised lapsed ning abikaasa Aleksei Koppel.

Vaidlusalused hooned muutusid kolhoosipere varaks, mis oli kolhoosipere liikmete ühisomand.

Elli Rabbi surmamomendiks 8. septembril 1963. a. olid lapsed kolhoosipere koosseisust lahkunud

ning pere moodustasid Elli Rabbi ja Aleksei Koppel. Kolhoosipere vara osas kohaldamisele kuulunud

TsK §-st 564 tuleneva põhimõtte kohaselt ei avanenud kolhoosipere liikme surma korral pärand pere

varas ja pärimisõiguse sätteid kohaldati pere varale ainult juhul, kui pärast kolhoosipere liikme surma

teisi pere liikmeid ei olnud. Kuna Elli Rabbi ei olnud surres kolhoosipere viimane liige, siis tema

surma järel pärand pere varas ei avanenud ning Peeter Rabbi tema järelt pärida ei saanud.

Teistmisavalduses palub Peeter Rabbi tühistada ringkonnakohtu otsuse ning hagi rahuldada.

Avaldaja leiab, et kohtuotsuse teistmiseks annab aluse Eesti Riigiarhiivi 28. septembri 1995. a.

kirjaga väljastatud "Maaleht", millest nähtuvalt olid 15. juuni 1939. a. seisuga talu omanikeks pärijad,

st. H. Rabbi lapsed, nende ema Elli Rabbi aga üksnes maa kasutaja. Kuna ka 1937. a. kinkelepingutes

oli vallasvara omanikuks määratud Elli Rabbi ja talu omanikuks Heinrich Rabbi, siis viimase surma

järel olid talu pärijateks tema lapsed. Kohtud on ebaõigesti pidanud Elli Rabbi surnud Heinrich Rabbi

vara omanikuks ning H. Rabbi lapsi vaid õigusjärgluse ootajateks.

Vastustajad ei nõustu teistmisavaldusega ning leiavad, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks alus

puudub.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse teistmiseks ei ole alust. Riigi Statistika Keskbüroo 1939.

a. põllumajandusloenduse "Maalehe" kanded, mille kohaselt olid loenduse ajal maaüksuse omanikeks

pärijad ning maaüksuse maa kasutajaks Elli Rabbi, ei mõjutanud TsKS § 350 lg. 3 kohaselt

ringkonnakohtu otsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Kanded nimetatud

lehel ei oma õiguslikku tähendust pärimisel ja omandiõiguse üleminekul. Peale selle ei välista

nimetatud kanded E. Rabbi arvamist pärijate hulka. Olenemata sellest, et H. Rabbi omandas talu

kinkelepingu alusel, kuulusid tema järelt selle pärimisel kohaldamisele ringkonnakohtu otsuses

märgitud Balti eraseaduse pärimist reguleerivad sätted.

Juhindudes TsKS § 354 lg. 3 kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Peeter Rabbi teistmisavaldus Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 1995. a. otsuse

teistmiseks rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed: L. Laarmaa, P. Vaher