3-1-1-40-96 · Riigikohus

3-1-1-40-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 16. aprillil 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jaak Luik ja Triinu Vernik

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. S. süüdistuses KrK § 176 lg 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Tallinna Linnakohtu 22. novembri 1995.a. otsusega mõisteti A. S. süüdi KrK § 176 lg 2 järgi ning teda

karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 41 alusel liideti sellega osaliselt eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks loeti viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

A. S. tunnistati süüdi selles, et tema viibides karistuse kandmisel ja olles paigutatud Tallinna Süüdimõistetute

vanglasse, tungis koos teiste isikutega 3o.04.1992.a. kallale haigla korrapidaja abile, ning tõugates ta

vahipostilt eemale, põgenes.

A. S. apellatsioonikaebuse, milles ta palus toimepandu ümber kvalifitseerida KrK § 176 lg 1 järgi ning teha

õiglane otsus, jättis Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium 2.veebruaril 1996.a. rahuldamata, leides,

et on tõendatud vahistatu põgenemine, mille käigus kasutati vägivalda.

Eeltoodud otsuse peale esitas A. S. kassatsioonkaebuse, milles väidab, et kohtud ei ole välja selgitanud kõiki

asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Ta väidab, et põgenemine toimus tegelikult vanglatöötajate abiga, kellele

oli antud altkäemaksu, samuti loeb ta otsuse ebaseaduslikuks, kuna ei ole ümber kvalifitseeritud kuritegu,

mille eest ta kandis karistust põgenemise hetkel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud asja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri arvamuse, kes

palus jätta kohtulahendid muutmata,

l e i d i s :

A. S.-i kassatsioonkaebuses toodud väited põgenemise asjaolude kohta on kriminaalasja korduval arutamisel

kohtute poolt kontrollitud. Kohus on rajanud otsuse kõikide asjas olevate tõendite hindamisele. Ka S. ise ei

ole eelnevatel kohtuistungitel ega ka oma eelmises apellatsioonkaebuses seda küsimust püstitanud.

Riigikohus leiab, et faktid on tuvastatud kriminaalmenetluse eeskirju järgides ning seetõttu ei ole alust nende

ümberhindamiseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr. III-1/1-35 30. maist 1995.a., millega Riigiprokuröri asetäitja

protesti alusel tühistati esimene kohtuotsus A. S.-i süüdistusasjas KrK § 176 lg 1 järgi, on käsitletud vahi alt

põgenemise õiguslikku kvalifikatsiooni juhtudel, kui põgenemine toimus isikute grupi kokkuleppel ning osa

grupi liikmeid kasutas vägivalda. Käesolev kohtukoosseis nõustub nende põhistustega.

A. S.-i poolt eelnevalt toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimine vastavalt Eesti Vabariigi Seadusele

"ENSV Kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" ei ole käesoleva

kriminaalasja kassatsioonimenetluse raamides võimalik, kuna tegemist on kohtuotsusega teises

kriminaalasjas, mida ei ole vaidlustatud.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus 02. veebruarist 1996.a. A. S. suhtes jätta muutmata,

kassatsioonikaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Jaak Luik, Triinu Vernik