3-1-1-39-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Sillamäe Linnakohtu 16. novembri 1995.a. otsusega mõisteti S. M. süüdi KrK § 105 järgi ning teda karistati
Legislator headnote
AI generated3-1-1-39-96 · Riigikohus: Sillamäe Linnakohtu 16. novembri 1995.a. otsusega mõisteti S. M. süüdi KrK § 105 järgi ning teda karistati
Full text
3-1-3-1-39-96
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 16. aprillil 1996.a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher
vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja
S. M. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p.1 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Sillamäe Linnakohtu 16. novembri 1995.a. otsusega mõisteti S. M. süüdi KrK § 105 järgi ning teda karistati
3-aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks, arvestades seda, et Ida-Viru
Maakohtu 15. augusti 1994.a. otsusega oli teda karistatud 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase
katseajaga, 3 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S. M. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 107 lg 2 järgi selles, et ta
20. juunil 1995.a., olles alkoholijoobes, SX garaazikooperatiivi "B." juures lõi omavahelise tüli käigus P. N.-i
pea ja näo piirkonda, tekitades talle kinnise peakolju ja -aju vigastuse, mille tagajärjel kannatanu kohapeal
suri .
Sillamäe Linnakohus kvalifitseeris S. M.-i poolt toimepandu ümber KrK § 105 järgi, kuna leidis, et
kohtualuse tegevust tuleb hinnata ettevaatamatu tapmisena.
Sillamäe Linnakohtu 16. novembri 1995.a. otsuse peale esitas Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber
kassatsioonprotesti, milles palus Sillamäe Linnakohtu otsuse tühistada ning S. M. süüdi tunnistada KrK
§ 107 lg 2 p. järgi ning mõista talle rangem karistus, millele liita osaliselt või täielikult eelmise otsusega
mõistetud karistus. Apellant leidis, et S. M. tegutses üliraske kehavigastuse tekitamise suhtes kaudse
tahtlusega, ta möönis üliraskete kehavigastuste tekitamist N.-le ja sai aru kehavigastuse ohtlikkusest
kannatanu elule. Samas vaidlustas J. Naaber S. M.-le lõpliku karistuse mõistmisel KrK § 40 sätete
kohaldamise seaduslikkuse.
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 1996.a. otsusega tühistati Sillamäe Linnakohtu
16. novembri 1995.a. otsus ning apellatsioonprotest rahuldati. S. M.-i poolt toimepandud kuritegu
kvalifitseeriti ümber KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi ning teda karistati 5-aastase vabadusekaotusega. KrK § 41
alusel liideti osaliselt sellele karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa ning
lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.
Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus kuulub tühistamisele kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise
tõttu. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et pekstes P. N.-i näkku ja pähe, nägi S. M. ette ja pidas
võimalikuks igasuguste, ka üliraskete kehavigastuste tekitamise. Ringkonnakohus leidis, et kohtualune
tekitas kannatanule tahtlikult üliraske kehavigastuse, nägemata ette, järelikult ka soovimata kannatanu
surma, kuigi oleks pidanud ja võinud seda ette näha.
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 1996.a. otsuse peale esitas S. M.
kassatsioonkaebuse, milles vaidlustab ringkonnakohtu otsuse kuriteo ümberkvalifitseerimise osas KrK § 107
lg 2 p. 1 järgi. Kassaator väidab, et ringkonnakohtu otsus põhineb oletustel ning tal puudus tahtlus
kannatanule raskeid kehavigastusi tekitada. S. M. leiab, et kohtus pole küllaldaselt arvestatud P. N.-i abikaasa
O. N. ütlustega kohtus, kuigi viimane oli toimunu vahetu pealtnägija. Samuti ei nõustu S. M. kohtueksperiisi
aktiga, milles fikseeriti kannatanu laibal esinevad hulgalised vigastused. S. M. väidab, et tema löögid P. N.-i
näkku ei saanud põhjustada ekspertiisiaktis äratoodud vigastusi ning P. N.-i nägu oli vigastatud juba enne
kaklust. Kassaator palub Viru Ringkonnakohtu 26. jaanuari 1996.a. otsuse tühistada ning teha asjas õiglane
otsus.
Kannatanu O. N. esitas S. M.-i kassatsioonkaebuse kohta kirjaliku seletuse, milles palub kohtualusele
mõistetud reaalne vabadusekaotuslik karistus asendada tingimusliku vabadusekaotusega, sest leiab, et
praegune karistus on liiga range.
Kohtukolleegium, kuulanud ära prokuröri seletuse, kes leidis, et Viru Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta
muutmata, kassatsioonikaebus aga rahuldamata ning tutvunud kriminaalasja materjalidega,
l e i d i s:
Viru Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud P. N.-i ja S. M.-i vahel toimunud kakluse faktilised asjaolud ning
andnud neile põhjendatud juriidilise hinnangu. Riigikohus rõhutab, et pekstes teist isikut korduvalt
rusikatega näkku ja pähe, mille tagajärjel viimane kukub ning jätkates peale seda rusikatega pähe peksmist,
möönab peksja mistahes raskusastmega kehavigastuse tekitamist. Seega tegutseb ta kaudse tahtlusega ja peab
kandma kriminaalvastutust faktiliselt tekitatud tagajärje järgi.
Viru Ringkonnakohus on S. M.-le karistuse mõistmisel järginud KrK IV peatüki sätteid, mistõttu ei ole alust
kohtuotsuse tühistamiseks.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 1996.a. otsus S. M. suhtes jätta muutmata,
kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Otsus jõustub 16. aprillil 1996.a ja ei kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Jüri Ilvest
Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher