Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-39-96 ECLI:EE:RK:1996:3.1.1.39.96.144 AI generated

3-1-1-39-96 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-39-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Sillamäe Linnakohtu 16. novembri 1995.a. otsusega mõisteti S. M. süüdi KrK § 105 järgi ning teda karistati

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-39-96 · Riigikohus: Sillamäe Linnakohtu 16. novembri 1995.a. otsusega mõisteti S. M. süüdi KrK § 105 järgi ning teda karistati

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-3-1-39-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 16. aprillil 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

S. M. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p.1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Sillamäe Linnakohtu 16. novembri 1995.a. otsusega mõisteti S. M. süüdi KrK § 105 järgi ning teda karistati

3-aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks, arvestades seda, et Ida-Viru

Maakohtu 15. augusti 1994.a. otsusega oli teda karistatud 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase

katseajaga, 3 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S. M. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 107 lg 2 järgi selles, et ta

20. juunil 1995.a., olles alkoholijoobes, SX garaazikooperatiivi "B." juures lõi omavahelise tüli käigus P. N.-i

pea ja näo piirkonda, tekitades talle kinnise peakolju ja -aju vigastuse, mille tagajärjel kannatanu kohapeal

suri .

Sillamäe Linnakohus kvalifitseeris S. M.-i poolt toimepandu ümber KrK § 105 järgi, kuna leidis, et

kohtualuse tegevust tuleb hinnata ettevaatamatu tapmisena.

Sillamäe Linnakohtu 16. novembri 1995.a. otsuse peale esitas Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber

kassatsioonprotesti, milles palus Sillamäe Linnakohtu otsuse tühistada ning S. M. süüdi tunnistada KrK

§ 107 lg 2 p. järgi ning mõista talle rangem karistus, millele liita osaliselt või täielikult eelmise otsusega

mõistetud karistus. Apellant leidis, et S. M. tegutses üliraske kehavigastuse tekitamise suhtes kaudse

tahtlusega, ta möönis üliraskete kehavigastuste tekitamist N.-le ja sai aru kehavigastuse ohtlikkusest

kannatanu elule. Samas vaidlustas J. Naaber S. M.-le lõpliku karistuse mõistmisel KrK § 40 sätete

kohaldamise seaduslikkuse.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 1996.a. otsusega tühistati Sillamäe Linnakohtu

16. novembri 1995.a. otsus ning apellatsioonprotest rahuldati. S. M.-i poolt toimepandud kuritegu

kvalifitseeriti ümber KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi ning teda karistati 5-aastase vabadusekaotusega. KrK § 41

alusel liideti osaliselt sellele karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa ning

lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus kuulub tühistamisele kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise

tõttu. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et pekstes P. N.-i näkku ja pähe, nägi S. M. ette ja pidas

võimalikuks igasuguste, ka üliraskete kehavigastuste tekitamise. Ringkonnakohus leidis, et kohtualune

tekitas kannatanule tahtlikult üliraske kehavigastuse, nägemata ette, järelikult ka soovimata kannatanu

surma, kuigi oleks pidanud ja võinud seda ette näha.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 1996.a. otsuse peale esitas S. M.

kassatsioonkaebuse, milles vaidlustab ringkonnakohtu otsuse kuriteo ümberkvalifitseerimise osas KrK § 107

lg 2 p. 1 järgi. Kassaator väidab, et ringkonnakohtu otsus põhineb oletustel ning tal puudus tahtlus

kannatanule raskeid kehavigastusi tekitada. S. M. leiab, et kohtus pole küllaldaselt arvestatud P. N.-i abikaasa

O. N. ütlustega kohtus, kuigi viimane oli toimunu vahetu pealtnägija. Samuti ei nõustu S. M. kohtueksperiisi

aktiga, milles fikseeriti kannatanu laibal esinevad hulgalised vigastused. S. M. väidab, et tema löögid P. N.-i

näkku ei saanud põhjustada ekspertiisiaktis äratoodud vigastusi ning P. N.-i nägu oli vigastatud juba enne

kaklust. Kassaator palub Viru Ringkonnakohtu 26. jaanuari 1996.a. otsuse tühistada ning teha asjas õiglane

otsus.

Kannatanu O. N. esitas S. M.-i kassatsioonkaebuse kohta kirjaliku seletuse, milles palub kohtualusele

mõistetud reaalne vabadusekaotuslik karistus asendada tingimusliku vabadusekaotusega, sest leiab, et

praegune karistus on liiga range.

Kohtukolleegium, kuulanud ära prokuröri seletuse, kes leidis, et Viru Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta

muutmata, kassatsioonikaebus aga rahuldamata ning tutvunud kriminaalasja materjalidega,

l e i d i s:

Viru Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud P. N.-i ja S. M.-i vahel toimunud kakluse faktilised asjaolud ning

andnud neile põhjendatud juriidilise hinnangu. Riigikohus rõhutab, et pekstes teist isikut korduvalt

rusikatega näkku ja pähe, mille tagajärjel viimane kukub ning jätkates peale seda rusikatega pähe peksmist,

möönab peksja mistahes raskusastmega kehavigastuse tekitamist. Seega tegutseb ta kaudse tahtlusega ja peab

kandma kriminaalvastutust faktiliselt tekitatud tagajärje järgi.

Viru Ringkonnakohus on S. M.-le karistuse mõistmisel järginud KrK IV peatüki sätteid, mistõttu ei ole alust

kohtuotsuse tühistamiseks.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 1996.a. otsus S. M. suhtes jätta muutmata,

kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 16. aprillil 1996.a ja ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher