3-3-1-14-96 · Riigikohus

3-3-1-14-96

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 12. aprillil 1996. a.

M. Lälli kassatsioonkaebuse läbivaatamine vara õigusvastase võõrandamise aegse omaniku

tuvastamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 11. aprillil 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Merike Lälli kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. jaanuari 1996. a. otsusele haldusasjas nr. II3/15/96.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Merike Läll, tema esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel ja

Hillar Eelmaa. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni

10. oktoobri 1994. a. otsuse nr. 3921 punktiga 1 loeti Tallinnas Läänekaare t. 42 (endine Lääne t. 32

Nõmmel), kinnistu nr. 790 N hooned ja krunt 1821 m2 omandireformi objektiks. Otsuse kohaselt

natsionaliseeriti maa Riigivolikogu 23. juuli 1940. a. deklaratsiooniga. Majavaldus natsionaliseeriti

Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20. veebruari 1950. a. määruse nr. 127 alusel. Sama otsuse punktiga 2

loeti tõendatuks, et "hooned ja krunt kuulusid õigusvastase võõrandamise ajal Peeter ja Anna

Terrasele võrdsetes mõttelistes osades ja üks kahekordne plekkkatusega puidust elamu Helmi

Eelmaale, kes vastavad omandireformi aluste prg.s 7 toodud nõuetele". Omandireformi õigustatud

subjektiks tunnistati Läänekaare t. 42 hoonete ja krundi suhtes Anna Terras ja "ühe kahekordse

plekkkatusega elamu suhtes Hillar Eelmaa".

A. Terras, kes suri 1992. a., pärandas testamendiga kogu oma vara M. Lällile.

M. Lälli esindaja A. Kozlov esitas ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuse peale kaebuse Tallinna

Linnavalitsusele. Tallinna Linnavalitsuse 26. mai 1995. a. korralduse nr. 1701k punktiga 1.5 jäeti

kaebus rahuldamata.

27. juunil 1995. a. esitas M. Läll Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada ÕVVTK

Tallinna linnakomisjoni 10. oktoobri 1994. a. otsus nr. 3921 seadusevastaseks osas, millega tunnistati

kahekorruselise plekk-katusega elamu võõrandamisaegseks omanikuks Helmi Eelmaa ja selle elamu

suhtes omandireformi õigustatud subjektiks Hillar Eelmaa. Samuti palus ta tunnistada Tallinna

Linnavalitsuse 26. mai 1995. a. korraldus nr. 1701k p. 1.5 seadusevastaseks ning teha Tallinna

Linnavalitsusele ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Kaebuse esitaja väitis, et

Aleksander Eelmaa müüs 19. juulil 1940. a. kinnistu nr. 790 N koos hoonetega Anna ja Peeter

Terrasele, kelle nimele see kanti kinnistusraamatusse. H. Eelmaa ei olnud kinnistu või hoone(te)

omanik nende õigusvastase võõrandamise ajal. Linnakomisjoni otsus põhineb vaid kinnistu ostu-

müügilepingu tõendamata ärakirjas oleval märkusel, et ostu-müügilepingu objekti hulka ei kuulu

H. Eelmaale kuuluv elamu. Kinnistu ostu-müügi ajal kehtinud Balti eraseaduse kohaselt ei olnud

võimalik, et pärast kinnistu müüki oleks üks hoone eraldi muutunud kolmanda isiku omandiks, ilma

et selle kohta oleks vormistatud juriidilist akti või tehtud märget kinnistusraamatusse. Kinnistu ostu-

müügilepingu tõendamata ärakirjas olev märge, mis oli vastuolus seadusega, ei saa olla omandiõiguse

tekkimise aluseks.

Tallinna Halduskohtu 13. novembri 1995. a. otsusega jäeti M. Lälli kaebus rahuldamata. Tallinna

Halduskohus leidis, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni kaevatava otsuse aluseks on Aleksander

Eelmaa ning Johanna ja Peeter Terrase vahel 19. juulil 1940. a. sõlmitud ostu-müügileping. Lepingu

kohaselt müüs A. Eelmaa temale kuuluva Nõmmel Lääne t. 32 asuva kinnistu nr. 790 ühes kõigi

hoonete, päraldiste, õiguste, kohustuste ja koormatistega, millega tema seda kinnisvara ise valdas ja

kasutas või seaduse järgi vallata ja kasutada oleks võinud, võrdsetes mõttelistes osades Johanna ja

Peeter Terrasele. Lepingus oleva märkuse kohaselt ei olnud Aleksander Eelmaa abikaasale Helmi

Eelmaale kuulunud kahekordne plekk-katusega puust elumaja lepinguobjekti koosseisus. Kohus

leidis, et 19. juulil 1940. a. Nõmme notari kohusetäitja poolt tõestatud ostu-müügileping on

notariaalselt tõestatud akt. Ostu-müügilepingu ärakirjal on märge kinnistuslõivu tasumise kohta.

Nimetatud ärakirja alusel kinnistas Tallinna Kinnistusamet kinnisvara. Kohus asus seisukohale, et

pannes kahtluse alla ostu-müügilepingu seaduslikkuse, seab kaebuse esitaja kahtluse alla ka Anna ja

Peeter Terrase omandiõiguse kinnistule nr. 790 N.

Tallinna Halduskohtu 13. novembri 1995. a. otsusele esitas M. Läll apellatsioonkaebuse, milles palus

kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus ning rahuldada tema kaebus. Apellant väitis, et ta ei sea

kahtluse alla kinnistu ostu-müügilepingu seaduslikkuse, vaid asja materjalide juures oleva ostu-

müügilepingu tõestamata ja allkirjastamata koopia seaduslikkuse, millele rajaneb ÕVVTK Tallinna

linnakomisjoni 10. oktoobri 1994. a. otsus nr. 3921.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. jaanuari 1996. a. otsusega jäeti M. Lälli

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. novembri 1995. a. otsus muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuse

kohaselt on põhjendamatu apellandi väide, et 19. juulil 1940. a. Aleksander Eelmaa ning Johanna

(Anna) ja Peeter Terrase vahel sõlmitud ostu-müügileping pole käsitletav asjas tõendina. Nimetatud

leping esitati 25. juulil 1940. a. Tallinna Kinnistusametile ja paluti selle põhjal ostu-müügilepingu

objekt kinnistada. See leping on olnud "edasiste kannete ja toimingute aluseks, s.h. Anna ja Peeter

Terrasele omandiõiguse tekkimise aluseks".

21. veebruaril 1996. a. esitas M. Läll Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse peale

kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuses paluti asja uueks arutamiseks saatmata teha uus otsus ning

tunnistada seadusevastaseks Tallinna Linnavalitsuse 26. mai 1995. a. korralduse nr. 1701k punkt 1.5

ja ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 10. oktoobri 1994. a. otsus nr. 3921 osas, millega tunnistati

Helmi Eelmaa kahekorruselise plekk-katusega elamu omanikuks ja Hillar Eelmaa sama elamu suhtes

omandireformi õigustatud subjektiks. Kohtuistungil muutis kassaator taotlust ning palus

ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises

koosseisus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on seadust vääralt kohaldanud. BES §de 771 ja 809 -

812 alusel kuulusid kinnistul asuvad hooned kinnistu omanikule. Balti eraseaduse kohaselt ei olnud

võimalik, et pärast kinnistu müüki ja selle ostja nimele kinnistamist oleks üks kinnistul asunud hoone

muutunud kolmanda isiku omandiks, ilma et selle kohta oleks vormistatud juriidilist akti või tehtud

märget kinnistusraamatusse. Samuti ei nõustu kassaator ringkonnakohtu seisukohaga, et asja

materjalide juures olev ostu-müügilepingu ärakiri on olnud Anna ja Peeter Terrasele omandiõiguse

aluseks kinnistule nr. 790 N. Eesti Ajalooarhiivi 9. oktoobri 1995. a. teatise nr. 43822/141 MK

kohaselt ei olnud võimalik kinnistu ostu-müügilepingu originaali arhiivist leida, kuna Nõmme linna

kinnistusraamatuid pole ajalooarhiivi üle antud. Asja materjalide juures ei ole kinnistu ostu-

müügilepingu originaali, millel oleksid poolte ja notari allkirjad. Seetõttu ei saa nõustuda kohtu

seisukohaga, et esitatud ostu-müügilepingu näol on tegemist notariaalselt tõestatud aktiga.

Kolmanda isiku H. Eelmaa vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on õige.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Põhjendatud on kassaatori väide, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme.

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise korra punktide 7 ja 19 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise maakonna ja linnakomisjoni otsusega tuvastatakse või määratakse kindlaks vara

võõrandamise õigusvastasus, vara (õigusjärgne) omanik, vara koosseis ja õigustatud subjektid ning

igale õigustatud subjektile kuuluv mõtteline osa tagastamisele kuuluvast varast või määratavast

kompensatsioonist.

Õige on kassatsioonkaebuses esitatud väide, et ringkonnakohus jättis asja läbivaatamisel

tähelepanuta, et vaidlusaluse majavalduse omanik õigusvastase võõrandamise hetkel on kindlaks

määratud ebaõigesti.

Hoonete tagastamist või kompenseerimist on õigustatud nõudma isik, kellele need õigusvastase

võõrandamise ajal kuulusid, või selle isiku ORAS §s 8 loetletud pärijad.

Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja

hindamise korra" p. 21 kehtestab: "Vara tagastamiseks või kompenseerimiseks tuleb tõendada, et

omandireformi objektiks olev vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel

avalduses märgitud omanikule. Nimetatud asjaolu tõendatakse arhiividokumentide, teiste

organisatsioonide poolt väljastatud või muude dokumentidega. Maa kuuluvuse tõendamisel

kasutatakse 1938. aastal ja järgmistel aastatel Eesti Vabariigi Katastriameti poolt koostatud

"Maksualuste maaüksuste nimekirju" ning kinnistusametite dokumentatsiooni, milles sisalduvad

andmed on eelnevalt võrreldud Eesti Vabariigi Maa-ameti ja Eesti Vabariigi Arhiiviameti poolt.

Andmete taotleja avalduses märgitud andmetega lahknemise korral hinnatakse tõendeid kogumis

kõigi teiste kogutud materjalidega.".

Kinnistusraamatusse nr. 790 all kantud kinnisvara omandati Balti eraseaduse kehtivuse ajal. BES

§ 771 kohaselt oli maaga püsivalt ühendatud ehitis maatüki osa. Sama seaduse § 812 sätestas:

"Kinnisvara omanikuks kuuluvuse järgi tunnistatakse ainult see, kes on sisse kantud avalikesse

kohturaamatutesse.". Kinnistusraamatu kannetest nähtub, et Nõmme linnas asuva kinnistu nr. 790

omandasid 19. juulil 1940. a. ostulepingu põhjal võrdsetes mõttelistes osades Anna (Johanna) ja

Peeter Terras Aleksander Eelmaalt, kes omandas selle ostulepingu põhjal 1931. a. Vara omanik

õigusvastase võõrandamise hetkel tuleb kindlaks määrata eeskätt kinnistusraamatute ja notariaalselt

tõestatud lepingute järgi. Kinnistul nr. 790 asuva kahe elumaja kuulumist enne õigusvastast

võõrandamist Anna ja Peeter Terrasele tõendavadka toimikus olevad 1942. a. ja 1943. a. teatised

kinnisvara koosseisu, tulukuse ja väärtuse kohta, Tallinna linna rahandusosakonnale 1941. a. esitatud

deklaratsioon eraisikuile kuuluvate hoonete ja maatükkide kohta, Tallinna Nõmme linna

maksuametile esitatud elanikkude ja kinnisvara teateleht 1942. a. kohta, samuti Tallinna Linnaarhiivi

12. veebruari 1993. a. teatis nr. 70131, milles on kirjas: "Tallinna Linna TSN Täitevkomitee Elamute

Valitsuse natsionaliseeritud majade toimikus nr. 3570 on märgitud, et Anna ja Peeter Terrase

majavaldus Lääne t. 32, kinnistu nr. 790 N on natsionaliseeritud vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu

määrusele 20. veebruarist 1950. a. nr. 127.".

Kohtule esitatud Aleksander Eelmaa ning Johanna Terrase ja Peeter Terrase vahel sõlmitud ostu-

müügilepingu ärakirjal puudub kinnisvara kinnistamise märge. Lepingu ärakirjas olev märkus

"lepingualusel kinnisvaral asuv kahekordne plekk-katusega puu-elumaja kuuluv omandusena

Aleksander Eelmaa abikaasale Helmi Eelmaa'le ning käesoleva lepinguobjekti koosseisu ei kuulu" ei

ole piisavaks tõendiks, et tuvastada Helmi Eelmaa omandiõigust nimetatud elamule. Muid tõendeid,

mis kinnitaksid, et Lääne t. 32 kinnistul nr. 790 N asuv üks kahekorruseline elumaja oleks enne

õigusvastast võõrandamist kuulunud omandiõiguse alusel Helmi Eelmaale, toimikutes ei ole.

Nendel põhjustel kuulub Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. jaanuari 1996. a. otsus

tühistamisele ja M. Lälli kassatsioonkaebus rahuldamisele.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. jaanuari 1996. a. otsus

haldusasjas nr. II3/15/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises

koosseisus.

3. Tagastada Merike Lällile kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend ) krooni.

Määrus jõustub 22. aprillil 1996. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann