Legislator Case Law & Legislation
3-2-3-11-96 ECLI:EE:RK:1996:3.2.3.11.96.141 AI generated

3-2-3-11-96 · Riigikohus

Case Number 3-2-3-11-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi septembri 1995. a. otsuse Leo Teplenkovi avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-2-3-11-96 · Riigikohus: Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi septembri 1995. a. otsuse Leo Teplenkovi avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-3-11-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 10. aprillil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 1. aprillil 1996. a.

Endel Kapteni ja Vello Kikamägi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu

4. septembri 1995. a. otsuse Leo Teplenkovi avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.

Semjon Teplenkovile kuulus Liiva nr. 35 talu Värska alevis Põlva maakonnas. S. Teplenkov suri

1945. a. Tema talu anti tarbijate kooperatiivi käsutusse. 1953. a. tunnistas Räpina Rajooni TSN

Täitevkomitee S. Teplenkovi vara peremehetuks. Värska Ühismajandi reformikomisjoni 7. aprilli

1993. a. otsuse nr. 14 alusel andis Värska Ühismajand 20. aprillil 1993. a. aktiga nr. 38 kahekordse

maja (söökla) üle Endel Kaptenile ja Vello Kikamägile. Majavaldus on Põlva Maakonna

Hooneregistris registreeritud viimaste nimele.

29. mail 1995. a. Pärnu Linnakohtule esitatud avalduses palus Leo Teplenkov tuvastada juriidilise

fakti, et 1946. a. võõrandati õigusvastaselt Semjon Teplenkovile kuulunud talu Liiva nr. 35 osa

(kinnistu nr. 675) Värska alevis Põlva maakonnas.

Pärnu Linnakohtu 4. septembri 1995. a. otsusega avaldus rahuldati TsKS § 258 alusel. Kohus leidis,

et kuigi S. Teplenkov suri 1945. a., võeti tema majavaldus 1946. a. ära õigusvastaselt. 1953. a.

tunnistas Räpina Rajooni TSN Täitevkomitee S. Teplenkovi vara peremehetuks, kuigi hooned olid

1946. a. antud tarbijate kooperatiivi käsutusse.

Kohtuvea parandamise avalduses palus Endel Kapteni ja Vello Kikamägi esindaja Lembi Rump

kohtuotsuse tühistada protsessiõigusnormide rikkumise tõttu. Kohus ei kaasanud protsessi

vaidlusaluste hoonete praeguseid seaduslikke omanikke ega Värska Vallavalitsuse esindajat ning

võttis neilt võimaluse esitada avaldusele vastuväiteid ning neid tõendada. Kohus kohaldas ebaõigesti

materiaalõigusnorme ühendades omandireformi aluste seaduse § 6 sätted tsiviilkoodeksi pärimis- ja

vara peremehetuks tunnistamise sätetega. Vara õigusvastane võõrandamine tähendab vara äravõtmist

omaniku tahte vastaselt. S.Teplenkovi vara üleandmist tarbijate kooperatiivile 1946. a. ei saa pidada

vara õigusvastaseks võõrandamiseks omaniku tahte vastaselt, sest S. Teplenkov oli surnud enne seda

1945. a. Kohus laiendas ebaõigesti tõendi mahtu, käsitledes aida üleandmist ühtlasi ka elamu

üleandmisena. Pärijate puudumisel võeti elamu 1953. a. peremeheta varana kommunaalelamufondi.

Vastuses kaebusele palus Leo Teplenkov jätta kohtuotsuse muutmata. Juriidilise fakti tuvastamine ei

puudutanud E. Kapteni ja V. Kikamägi huve, sest Leo Teplenkov ei taotlenud ostu-müügilepingu

kehtetuks tunnistamist. See on kehtetu ORAS-e § 18 alusel nagunii. Leping ei ole hooneregistris

registreeritud. Seega ei olnud E. Kapteni ja V. Kikamägi kaasamine protsessi vajalik ja kohus pole

protsessiõigusnorme rikkunud. Värska Vallavalitsus ei puutu üldse asjasse. ORAS-e normide alusel

pärijatele vara tagastamine on seaduslik. Avaldaja isa ei julgenud repressiooniohu tõttu pärimisele

ilmuda. Vara peremehetuks tunnistamine oli formaalne. Tunnistajad andsid ütlusi vajaliku

objektiivsusega.

Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõigusnormi rikkumise tõttu.

TsKS § 254 lg 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja, teiste huvitatud isikute ja riigi

ning kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani osavõtul. Kui erimenetluses tekib õiguslik vaidlus, mis

kuulub kohtu pädevusse, siis jätab kohus avalduse läbi vaatamata ja selgitab huvitatud isikule õigust

esitada hagi üldistel alustel (TsKS § 254 lg 3). Pärnu Linnakohus jättis tähelepanuta, et kohtule

esitatud avalduses viitas Leo Teplenkov nii Põlva Maakonnavalitsusele kui ka vaidlusaluse hoone

praegustele omanikele E. Kaptenile ja V. Kikamägile. Neid isikuid protsessi kaasmata jättes võttis

kohus neilt võimaluse esitada vastuväiteid ja tõendeid, mistõttu jäi ka välja selgitamata, kas asja saab

lahendada eri-, hagi- või haldusmenetluse korras.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-dest 354 lg 2 ja 357 kolleegium

o t s u t a s :

Tühistada Pärnu Linnakohtu 4. septembri 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samasse kohtusse.

Kohtuvea parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada Lembi Rumpile kautsjon 200.- (kakssada) krooni, mis oli tasutud 9. jaanuaril 1996.

a. Hoiupanka.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed: J.Luik, T.Vernik