3-2-1-40-96 · Riigikohus

3-2-1-40-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 10. aprillil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, Jüri Muhu

esindaja vandeadvokaat U. Lõhmuse osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 1. aprillil 1996. a.

Jüri Muhu esindaja erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. juuni

1995. a. määruse apellatsioonkaebuse käiguta jätmises J. Muhu hagis OÜ Estonia vastu 1 111

278 krooni nõudes.

Järva Maakohtu 22. detsembri 1994.a. otsusega jäeti J. Muhu nõuded OÜ Estonia vastu kokku 1 111

278 krooni rahuldamata. Sama kohtu 18. mai 1995. a. määrusega jäeti Jüri Muhu apellatsioonkaebus

TsKS § 285 alusel käiguta, kuna apellant ei ole täies ulatuses tasunud riigilõivu. Puuduste

kõrvaldamiseks anti aega kuni 2. juunini 1995. a.

Määruse põhjenduste kohaselt tagastas Tallinna Ringkonnakohus 28. märtsil 1995. a. tsiviilasja, kuna

apellant ei olnud täies ulatuses tasunud riigilõivu. Riigilõivu tuleb tasuda 34 038 krooni 30 senti, kuid

apellant on kaebuselt tasunud riigilõivu 7 677 krooni 25 senti. Apellatsioonkaebuse tagastamisest on

ringkonnakohus informeerinud ka J. Muhut ja tema esindajat. J. Muhu ei ole käesoleva ajani esitanud

Järva Maakohtule kviitungit täiendavalt riigilõivu tasumise kohta.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis maakohtu määruse muutmata ja erikaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on maakohus võtnud aluseks J. Muhu poolt 12.

detsembril 1994. a. esitatud avalduse haginõude täpsustamiseks, kus on selgelt väljendatud varalised

nõuded: kohustada OÜ-t Estonia eraldama talle tema osatähe ulatuses, mille väärtuseks on 903 370

krooni, vara, milleks on Oisu remondi- ja hoiukompleksis olev ladu koos platside, piirete ning

seadmetega, kokku 364 895 krooni väärtuses ning ülejäänud ulatuses käibevara või rahaline

kompensatsioon; välja mõista kostjalt 137 908 krooni talle kuuluva tööosakute väärtuse ulatuses ning

70 000 krooni talle tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest. J. Muhu haginõuete kogusummaks

on 1 111 278 krooni. Järva Maakohus jättis hagi rahuldamata. Apellant vaidlustab kohtuotsust täies

ulatuses. TsKS § 45 lg. 2 sätestab, et varalistes vaidlustes tasutakse lõivu lõivumäärast, mis on

arvutatud apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes. Vaidlustatud summaks on 1 111 278

krooni ning vastavalt Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde p.-de 1.1 ja 1.13 nõuetele on sellelt summalt

riigilõivu suuruseks 34 038 krooni 30 senti. Apellant tasus riigilõivu osaliselt - 7 677 krooni 25 senti.

Kuna TsKS § 285 lg. 1 kohaselt on üheks apellatsioonkaebuse käiguta jätmise aluseks riigilõivu

tasumata jätmine, siis on kohus õigesti jätnud kaebuse käiguta, andes apellandile tähtaja riigilõivu

täiendavaks tasumiseks.

Erikaebuses palub hageja Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 1995. a. määruse tühistada ning tema

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtus läbivaatamisele võtta.

Vastavalt TsKS §-le 285 lg. 1 jätab kohus apellatsioonkaebuse käiguta, kui riigilõiv on tasumata.

Järva Maakohus, saates apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, leidis, et apellant on tasunud

riigilõivu vajalikul määral. Nii see ka oli, kuna nii TsKS § 45 lg. 2 kui ka Lisa 1 riigilõivuseaduse

juurde p. 1.13 sõnastuse kohaselt tasutakse varalistes vaidlustes lõivu apellatsioonkaebuses

vaidlustatud summast lähtudes. Apellant ei esitanud taotlust vara nõudes, mille väärtuseks on 903 370

krooni, vaid taotles, et kohus tunnistaks tema õigust välja astuda OÜ-st Estonia ja kohustaks

osaühingut eraldama talle väljaastumisel vara tema osatähe ulatuses, s.o. 903 370 krooni ulatuses.

Seega sellise hagi rahuldamise korral ei saaks hageja veel vara. Kostjale tehakse vaid kohustuseks

vara eraldada. Liiati ei olnud hagejal võimalik täpsustada, millist vara saaks osaühing talle anda.

TsKS ei näe ette apellatsioonkaebuse tagastamist esimese astme kohtule. Selle seaduse § 291

võimaldab nõuda apellandilt puuduste kõrvaldamist, kui kaebus ei vasta §-de 283 ja 284 sätetele. Kui

apellant jätab kohtu nõudmised täitmata, siis tagastab ringkonnakohus kaebuse selle esitajale

läbivaatamatult. Seega on maakohtu kohtunik teinud esimesest otsustusest erineva otsustuse

protsessiväliste mõjutuste tulemusena, kuna teise astme kohtunik ei tagastanud asja

protsessidokumendiga.

Vastustaja palub erikaebuse rahuldamata jätta.

Kolleegium leidis, et alus määruse tühistamiseks puudub.

Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde p. 1.13 kohaselt tasutakse varalises vaidluses apellatsioonkaebuse

esitamisel riigilõivu sama punkti alapunktis 1 toodud määra järgi lähtudes apellatsioonkaebuses

vaidlustatud summast. Lisa 1 p. 1.1 kohaselt on riigilõivu arvutamise aluseks hagihind. TsKS § 46 lg.

1 p. 2 kohaselt määratakse hagihind vara nõudmise hagides hagetava vara väärtusega. Hageja nõue -

kohustada eraldama osatähe, mille väärtuseks on 903 370 krooni, ulatuses vara, milleks on Oisu

remondi- ja hoiukompleksis olev ladu koos platside, piirete ja seadmetega kokku 364 895 krooni

väärtuses ning ülejäänud ulatuses käibevara või rahaline kompensatsioon - on vara nõudmise hagi,

kus hagihinnaks on hagetava vara väärtus. Varaks TsKS § 46 lg. 1 p. 2 mõttes tuleb lugeda ka

rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna apellatsioonkaebuses

paluti maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada, siis vaidlustati kohtuotsust täies

ulatuses ja õige on ringkonnakohtu seisukoht, et sellest lähtudes tuli tasuda ka riigilõivu.

TsKS § 291 lg.1 võimaldab ringkonnakohtul endal nõuda puuduste kõrvaldamist, kui

apellatsioonkaebus ei vasta paragrahvide 283 ja 284 sätetele. Apellatsioonkaebuse käiguta jätmine

riigilõivu tasumata jätmise tõttu on sätestatud aga TsKS §-s 285 lg.1 ja see kuulub esimese astme

kohtu pädevusse. Seega kaebuse tagastamine maakohtusse viimase pädevusse kuuluva küsimuse

lahendamiseks tuleb lugeda seaduslikuks. Riigilõivu tasumisel tekkivate küsimuste lahendamine

kõigepealt I astme kohtus tagab protsessiosalistele TsKS § 285 lg.3 alusel võimaluse esitada

kohtumäärusele erikaebus ringkonnakohtusse.

Juhindudes TsKS §-st 346 p.1 kolleegium

m ä ä r a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. juuni 1995.a. määrus jätta muutmata ja

erikaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa