3-2-1-52-96 · Riigikohus

3-2-1-52-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 4. aprillil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, Riigi

Politseiameti esindaja vandeadvokaat A.Aaviku osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25.

märtsil 1996. a.

Riigi Politseiameti kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5.

detsembri 1995. a. otsuse Alik Karajevi hagis Riigi Politseiameti vastu auto ebaseadusliku

äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tuvastati, et 10.mail 1993.a. registreeriti

sõiduauto Honda Accord EX riikliku numbrimärgiga BBL-962 (väljalaskeaasta 1986) Eesti Riiklikus

Autoregistrikeskuses Alik Karajevi nimele. Interpol Helsinki andmetel varastati auto 17.mail 1993.a.

Soomest. 6.novembril 1993.a. võttis Eesti Keskkriminaalpolitsei auto Alik Karajevilt ära ja tagastas

selle 8.aprillil 1994.a. Soome kindlustusfirmale Tapiola. Tallinna Halduskohtu 11.juuli 1994.a.

otsusega tunnistati Keskkriminaalpolitsei inspektori tegevus auto äravõtmisel seadusevastaseks.

Esitatud hagis palus Alik Karajev Riigi Politseiametilt välja mõista TsK § 448 alusel auto

ebaseadusliku äravõtmisega tekitatud kahju 50800.- krooni.

Tallinna Linnakohtu 11.septembri 1995.a. otsusega hagi rahuldati.

Apellatsioonikohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on auto

ebaseaduslik äravõtmine Alik Karajevilt tuvastatud halduskohtu jõustunud otsusega. Omaniku kõrval

võib ka valdaja AÕS §-de 40 lg 2 ja 44 lg 1 alusel nõuda valduse seadusvastase äravõtmisega

tekitatud kahju hüvitamist. Seega on hageja õigustatud nõudma kahju hüvitamist olenemata kohtu

seisukohast, et hageja ei ole auto omandamist antud asjas kohase tõendiga tõendanud. Kahju suuruse

on linnakohus õigesti tuvastanud asja turuväärtuse alusel kahju tekitamise aja seisuga. Auto

tehingujärgne soetamisväärtus ei oma tähtsust, sest tegemist on lepinguvälise kahju hüvitamise

nõudega. Kahju tekitati mitte tehinguga, vaid seadusevastase käitumisega, mistõttu viitamine AÕS §-

le 29 lg 3 ei ole asjakohane. AÕS § 29 lg 1 järgi hinnatakse asja hariliku väärtuse või valdaja erilise

huvi alusel. Sama paragrahvi lg 2 järgi on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmed põhinevad turuuuringutel ja kohus on õigesti võtnud aluseks

nende andmed antud tüüpi ja vanuses sõiduauto väärtuse kohta kahju tekitamise aja seisuga. Viited

segadusele soomekeelsete dokumentide tõlkega ja toimikus oleva võõrkeelse ostu-müügilepingu

mittearvestamisele ei ole eeltoodud põhjendusi silmas pidades asjakohased.

Kassatsioonkaebuses palus Riigi Politseiamet apellatsioonikohtu otsust muuta ning vähendada

väljamõistetud summat 2500.- Soome margale vastavale ekvivalendile Eesti kroonides, mis vastaks

auto ostu-müügilepingu hinnale. AÕS § 29 lg 3 kohaselt loetakse asja väärtuseks selle harilikku

väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Alik Karajev sai auto tehinguga ja ostu-

müügilepingus märgitud hind on asjaõigusseaduse mõtte kohaselt asja hind ning ei oma tähtsust, mil

viisil kahju on tekkinud. Linnakohus kohaldas vääralt TsKS § 7 lg 6 sätteid, kuid apellatsioonikohus

jättis selle tähelepanuta. Linnakohus ei nõudnud ostu-müügilepingu tõlget ega andnud tõlkimiseks ka

võimalust ning hiljem jättis selle kui võõrkeelse tõendi arvestamata. Selle tõendi võinuks arvestamata

jätta üksnes siis, kui eiratakse kohtu nõuet dokument tõlkida ja tõlge jäetakse määratud tähtajaks

esitamata. Üldtunnustatud põhimõtete järgi hinnatakse kaudseid tõendeid (konjunktuuriinstituudi

infopanga andmeid) alles siis, kui kumbki pool asja väärtust fikseerivaid dokumente ei esita. Auto

ostuhind oli 2500.- Soome marka ja remondiks kulutati 7647.- krooni. Seega olid tõendid auto hinna

kohta olemas ja abstraktse turuuuringu hinna võtmine kohtuotsuse aluseks ei olnud põhjendatud.

Sõiduki väärtus ei saanud mõne kuuga suureneda 7-8 kordseks.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis Alik Karajev, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Hagejale

tekitati kahju seadusvastase käitumisega. Auto võinuks olla kasvõi kinkelepinguga saadud, kuid see

ei tähenda, et tal siis poleks hinda olnudki ja et sellise kingituse ebaseaduslikul äravõtmisel ei saakski

kahju hüvitamist nõuda. Konjunktuuriinstituudi andmete kasutamine oli põhjendatud, sest need

andmed tuginevad autode müügihindadele autoturgudel. Ka kindlustusfirmad kasutavad

liikluskahjude hüvitamisel just neid andmeid. Apellatsioonikohtu seisukoht võõrkeelse ostu-

müügilepingu suhtes on õige.

Kolleegiumi istungil palus Riigi Politseiameti esindaja apellatsioonikohtu otsust muuta

kassatsioonkaebuses toodud põhjustel.

Kolleegium leidis, et kohtuotsuse muutmiseks ei ole alust.

Apellatsioonikohus rakendas õigesti asja hindamise kohta AÕS § 29 lg 1 ja 2 sätteid märkides, et

tegemist on lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega. Kahju tekkimine ei olnud seotud lepinguga,

vaid seadusevastase käitumisega, mistõttu ostu-müügilepingus sätestatud asja hind ei oma tähtsust

käesoleva vaidluse lahendamisel, mille poolteks ei ole ostu-müügilepingu pooled, vaid auto ostja ja

Riigi Politseiamet. Kohus ei arvestanud võõrkeelse ostu-müügilepinguga mitte seetõttu, et see polnud

tõlgitud ja sellest aru ei saadud, vaid seetõttu, et lepinguvälise vastutuse puhul määratakse asja harilik

väärtus selle kohaliku keskmise müügihinnaga (AÕS § 29 lg 1 ja 2). Kuna auto ei olnud enam Eestis,

siis kasutas kohus põhjendatult Konjunktuuriinstituudi andmeid, mis põhinevad autode müügi

turuuuringutel.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 346 p.1 kolleegium

o t s u s t a s :

Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 5.detsembri 1995.a. otsus ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

Eesistuja J.Luik

Liikmed: H.Jõks, T.Vernik