3-2-1-30-96 · Riigikohus

3-2-1-30-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 20. märtsil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja K.

Loo, tema ning hagejate T. Ilvese, E.-A. Jallai, J. Kääru, E. Raidna, J. Zennikova ning H. Värava

esindaja vandeadvokaat E. Saadoja osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. märtsil 1996. a.

Kersti Loo, Sergei Ringo, Harri Värava, Jelena Zennikova, Jelizaveta Kääru, Eda Raidna,

Tiina Ilvese, Kiira Mihhailova ja Evi-Alli Jallai kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. oktoobri 1995. a. otsuse Kersti Loo, Tõnu Korju, Sergei

Ringo, Tiina Ilvese, Evi-Alli Jallai, Valentina Mohova, Sigrid Naelapea, Ülle Viljandi, Niina

Psenitsnaja, Heli Kirsi, Piret Kuivase, Inna Kamenova, Alina Zennikova, Sirje Kingi, Eda

Raidna, Malle Maasika, Kiira Mihhailova, Ljudmilla Merivaldi, Jelizaveta Kääru, Veera

Isajeva, Harry Värava, Tiiu Otto ja Ave Teearu hagis AS Kommunaar ja Tallinna Kristiine

Linnaosa Valitsuse vastu väljaostetud korteritele kui vallasasjadele omandiõiguse

tunnistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. oktoobri 1995. a. otsusega on tuvastatud, et 1989. a.

sõlmis iga hageja eraldi TNJ TK-ga Kommunaar laenulepingu viimase vahenditega ehitatud elamus

Tallinnas Kõrgepinge 33 asuvate korterite ostuks. AÕS sätete alusel nõudsid hagejad omandiõiguse

tunnistamist nende kasutuses olevatele korteritele Tallinnas Kõrgepinge 33, kuna nad on täielikult

tasunud korterite maksumuse.

Tallinna Linnakohus jättis AÕS § 81 alusel hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole hagejad

dokumentaalselt tõendanud, et omandiõigus nende kasutuses olevatele korteritele on tekkinud

õiguslikul alusel. Kohtule esitatud laenulepinguid saab hinnata kaudsete tõenditena, sest korterite

ostu-müügilepinguid ei ole esitatud. Hagejate poolt laenu tasumise tõenditel puudub kuupäev ja

number, samuti allkirja andnud isiku nimi ning need ei ole asutuse blanketil.

Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata ja hagejate apellatsioonkaebuse

rahuldamata. Apellatsioonikohus leidis, et otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud

motiividel. Apellatsioonikohus leidis ka, et Kõrgepinge 33 elamu on 1993. a. antud Tallinna linna

munitsipaalomandisse. Kuna munitsipaalomandisse andmise akte ei ole halduskohtumenetluse korras

seadusevastaseks tunnistatud, siis on munitsipaalomand tekkinud õiguslikul alusel. Kui enne 1.

septembrit 1994. a. tehti notariaalset tõestamist nõudev tehing notariaalset vormi järgimata ning üks

pooltest on enne nimetatud tähtaega tehingu täielikult või osaliselt täitnud ja teine pool hoidub

notariaalsest vormistamisest kõrvale, on kohtul õigus TsÜS § 174 lg. 2 kohaselt tehingu täitnud poole

nõudel tunnistada tehing kehtivaks. Sellist nõuet ei ole hagejad I astme kohtule esitanud.

Kassatsioonkaebuses paluvad kassaatorid tühistada ringkonnakohtu ja linnakohtu otsused ning teha

asjas uus otsus, millega tunnistada kassaatorite omandiõigust nende kasutuses olevale korterile.

Kassaatorite väidetel tekkis nende omand korterile ENSV Ministrite Nõukogu ja Eesti Ametiühingute

Nõukogu 11. detsembri 1987. a. ühismääruse nr. 631 "Eesti NSV elamuprogramm aastani 2000

kinnitamise kohta" punkti 2 alapunkt 1 kohaselt. Määrus ei nõudnud korterite omandamise

notariaalset vormistamist. TNJTK Kommunaar ja tema õigusjärglased RAS Kommunaar ning AS

Kommunaar on tunnistanud kassaatorite omandiõigust vaidlusalustele korteritele ning korteriüüri ei

ole nõudnud. Maja munitsipaliseerimisest said kassaatorid teada kui neilt hakati korteriüüri nõudma.

Selleks ajaks oli halduskohtusse pöördumise tähtaeg möödunud. Korterite omandamine oli ka

kooskõlas omandamise hetkel kehtinud TsK §-dega 5 lg. 2 p. 1, 2 ja 5, 165 lg. 1 ja 166 lg. 2.

Vastustaja AS Kommunaar peab kaebust õigeks ning leiab, et see tuleb rahuldada. Samas leiab

vastustaja, et teda on ekslikult lülitatud protsessi kostjana, kuna ta ei ole kassaatorite omandiõigust

korteritele vaidlustanud.

Vastustaja Kristiine Linnaosa Valitsus kaebusega ei nõustu ning leiab, et kaevatavad kohtuotsused on

õiged ning nende tühistamiseks puudub alus.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normide olulise

rikkumise tõttu.

Kohtud on arutanud hagi omandiõiguse tunnustamiseks varale, mis on antud Tallinna linna

munitsipaalomandisse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 lg. 1 kohaselt on

munitsipaalomand vallale või linnale, mitte aga linnaosale kuuluv vara. Jättes omandiõiguse

tunnistamise hagi rahuldamata, otsustas kohus munitsipaalvara väidetava omaniku - Tallinna linna -

õiguste üle teda protsessi kaasamata. TsKS § 336 lg. 4 kohaselt toob see rikkumine kaasa

ringkonnakohtu otsuse tühistamise.

Hagi rahuldamata jätmist on põhjendatud sellega, et esimese astme kohtus hagejad ei nõudnud

notariaalselt vormistamata tehingu kehtivaks tunnistamist TsÜS § 174 lg. 2 alusel. Ringkonnakohtu

otsusest ei selgu, millise õigusnormi alusel pidi väidetav korteri ostu-müügileping notariaalselt

tõestatud olema. Selle märkimatajätmisega on rikutud TsKS §-s 232 lg. 4 sätestatut. Kui

ringkonnakohus pidas silmas enne 1. detsembrit 1993. a. kehtinud TsK §-i 244 lg. 1, siis tuleb

arvestada, et Eesti NSV Ministrite Nõukogu 8. veebruari 1989. a. määruse nr. 56 riikliku ja

ühiskondliku elamufondi majades asuvate korterite kodanike isiklikku omandusse müümise kohta p.

1 lg. 2 eristas korterit elamust või selle osast ja TsK § 244 lg. 1 nõudis kehtetuse ähvardusel vaid

elamu või selle osa ning suvila ostu-müügilepingu notariaalset tõestamist. Vaidlusaluste korterite

omandivaidluse lahendamiseks tuleb anda õiguslik hinnang hagejate ja TNJTK Kommunaar

vahelistele lepingutele 1989. aastast ning lepingus viidatud koondise vahenditega ehitatud majades

asuvate korterite ostuks antava laenu andmise juhendile.

Kui kassaatoritel oli tekkinud omandiõigus vaidlusalustele eluruumidele enne nende

munitsipaalomandisse andmist, siis omandiõiguse tunnustamise nõude rahuldamine ei olene sellest,

kas munitsipaalomandisse andmise aktid on tunnistatud halduskohtumenetluses seadusvastaseks või

mitte.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. oktoobri 1995. a. otsus tühistada osas, millega

jäeti rahuldamata Kersti Loo, Sergei Ringo, Harri Värava, Jelena Zennikova, Jelizaveta

Kääru, Eda Raidna, Tiina Ilvese, Kiira Mihhailova ja Evi-Alli Jallai hagi korterile

omandiõiguse tunnistamiseks ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale

apellatsioonikohtule.

Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada 15. detsembril 1995. a. Hoiupanka tasutud kautsjon Kersti Loole 225 (kakssada

kakskümmend viis) krooni, Harry Väravale 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni, Jelena

Zennikovale 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni, Jelizaveta Käärule 225 (kakssada

kakskümmend viis) krooni, Eda Raidnale 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni, Tiina

Ilvesele 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni; 10. novembril 1995. a. Põhja-Eesti Panka

tasutud kautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni Sergei Ringole, 12. detsembril 1995.

a. Põhja-Eesti Panka tasutud kautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni Evi-Alli

Jallaile ja 15. detsembril 1995. a. Põhja-Eesti Panka tasutud kautsjon 225 (kakssada

kakskümmend viis) krooni Kiira Mihhailovale.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa