3-1-1-34-96 · Riigikohus

3-1-1-34-96

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 19. märtsil 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

A. B. süüdistuses KrK § 143 lg 3 järgi.

Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 13. veebruaril 1996.a. andis Jõgeva Maakohtu kohtunik Ülle Raag loa

kohaldada A. B. suhtes tõkendina vahi all pidamine kümneks päevaks. 16. veebruaril 1996.a. esitas selle loa

peale erikaebuse A. B. kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik, kes taotles kohtuniku loa tühistamist ja A. B.

viivitamatut vahi alt vabastamist.

22. veebruaril 1996.a. andis Jõgeva Maakohtu kohtunik Liivi Loide loa A. B. vahi all pidamise tähtaja

pikendamiseks kuni eeluurimise tähtaja lõpuni, kuid mitte rohkem kui kuus kuud, s.o. kuni 13. augustini

1996.a. Selle kohtuniku loa peale esitas 27. veebruaril 1996.a. erikaebuse kaitsja J. Leppik, kes taotles

järjekordselt antud loa tühistamist ja A. B. vahi alt vabastamist.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, vaadates 4. märtsil 1996.a. läbi A. B. süüdistusasja, liitis kaks

ülaltoodud erikaebust ühte menetlusse ja jättis Jõgeva Maakohtu kohtunike load A. B. vahi all pidamiseks ja

vahi all pidamise pikendamiseks muutmata ja mõlemad erikaebused rahuldamata. Ühtlasi märkis

ringkonnakohus, et nende määrus ei kuulu vaidlustamisele kassatsiooni korras.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 1996.a määruse peale esitas erikaebuse Riigikohtule

A. B. kaitsja J. Leppik. Erikaebuses leiab kaitsja, et ringkonnakohtu määrus on kasseeritav, sest see on A. B.

vahi all pidamise küsimuses esmakordselt tehtud määrus. Varasemad loa andmised A. B. vahi alla võtmiseks

ja vahi all pidamise pikendamiseks ei olnud vormistatud määrustena. Kaitsja leiab erikaebuses veel seda, et

apellatsioonikohtul ei olnud õigust liita kahte iseseisvat erikaebust ühte menetlusse. Samuti vaidlustab kaitsja

kohtu loa vahi all pidamise pikendamiseks kuni eeluurimise lõpuni ja leiab, et seda oleks võinud teha üksnes

eeluurimise tähtaja lõpuni, sest eeluurimise tähtaeg ja vahi all pidamise tähtaeg on omavahel seotud mõisted.

Erikaebuses taotletakse Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määruse tühistamist ja kriminaalasja

saatmist samasse kohtusse uueks läbivaatamiseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse

jätta erikaebus läbi vaatamata,

l e i d i s :

Kahtlustatava või süüdistatava vahi alla võtmise põhistatud määruse koostab juurdleja või uurja. Õigusliku

tähenduse omandab see määrus hetkest, mil kohtunik ühe rekvisiidina määrusel annab loa vahi alla

võtmiseks. Sellest järeldub, et kahtlustatav või süüdistatav võetakse vahi alla dokumendi alusel, mida

nimetatakse määruseks. Protsessuaalsed otsustused teeb kohus alati määruste vormis. Määrus A. B. vahi alla

võtmise küsimuses vormistati lõplikult Jõgeva Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohus lahendas esimese astme

kohtu määruse peale esitatud erikaebused lõplikult vastavalt AKKS §-le 71 lg 1. AKKS § 71 lg 2 mõtte

kohaselt võib esitada erikaebusi Riigikohtule üksnes nende ringkonnakohtu koostatud vahi alla võtmise

määruste peale, millega ringkonnakohus esmakordselt ise võtab vahi alla varem vabaduses viibinud isiku.

Kuna Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 1996.a määrus ei ole kasseeritav, tuleb A. B.

kaitsja erikaebus jätta läbi vaatamata.

Juhindudes AKKS § 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Jätta A. B. kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppiku erikaebus Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

4. märtsi 1996.a määruse peale läbi vaatamata.

Kohtumäärus jõustub 19. märtsil 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher