3-2-1-29-96 · Riigikohus

3-2-1-29-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 13. märtsil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, N. Jakovlevi

esindaja vandeadvokaat J. Leppiku ja K.-J. Saarevälja esindaja vandeadvokaat S. Schneideri

osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 4. märtsil 1996. a.

Nikolai Jakovlevi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23.

novembri 1995. a. otsuse Karl-Johan Saareväli hagis Nõmme Kinnisvarahoolduse

Munitsipaalettevõtte ja Nikolai Jakovlevi vastu ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks ja

Nikolai Jakovlevi vastuhagis omandiõiguse tunnistamiseks elamu osale.

Karl-Johan Saareväli esitas septembris 1991. a. Tallinna Linnavarade Ametile taotluse Tallinnas

Pärnu mnt. 398 asuva elamu ja krundi tagastamiseks. 28. veebruaril 1994. a. tunnistas Õigusvastaselt

Võõrandatud Vara Tagastamise ja Kompenseerimise Tallinna Linnakomisjon Karl-Johan Saarevälja

Pärnu mnt. 398 hoone ja krundi osas omandireformi õigustatud subjektiks.

4. veebruaril 1994. a. müüs Tallinna Elamuekspluatatsiooni Valitsus eluruumide erastamise korras N.

Jakovlevile majast Pärnu mnt. 398 korteri nr. 1 koos vastava osaga elamust. Hagiavalduses palus K.-

J. Saareväli tunnistada see tehing seadusega vastuolus oleku tõttu tühiseks ja algusest peale kehtetuks.

Hagiavalduse kohaselt on ostu-müügileping vastuolus eluruumide erastamise seaduse §-ga 3 lg. 5,

mille kohaselt õigusvastaselt võõrandatudeluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on

esitatud ettenähtud korras avaldus, ei kuulu erastamisele kuni tagastamise küsimuse otsustamiseni või

õigustatud subjekti notariaalselt tõestatud loobumiseni vara tagastamise nõudest.

Kostja N. Jakovlev esitas vastuhagi, milles palus kohtul tunnistada tema omandiõigust korterile Pärnu

mnt. 398.

Tallinna Linnakohus, juhindudes TsÜS §-dest 66 lg. 2, 3 ja 4 ning 170 lg. 2 ja eluruumide erastamise

seaduse §-st 3 lg. 5 p. 4 ning TsKS §-st 228, rahuldas põhihagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Otsuse

põhjenduste kohaselt on korteri ostu-müügileping vastuolus eluruumide erastamise seaduse §-ga 3 lg.

5 p. 4 ning seetõttu tühine ja kehtetu algusest peale. Nõmme Kinnisvarahoolduse ME-l ei olnud

õigust sõlmida N. Jakovleviga vaidlusalust lepingut, sest puudus hageja kui õigustatud subjekti

notariaalselt tõestatud loobumine vara tagastamise nõudest. Asjaolu, et lepingu pooled ei olnud

teadlikud erastamist takistavatest asjaoludest, ei muuda tühist tehingut kehtivaks.

Tallinna Ringkonnakohus vaatas menetlust jätkamata läbi N. Jakovlevi apellatsioonkaebuse, jättis

selle rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu 6. septembri 1995. a. otsuse muutmata.

Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus on põhjendatult põhihagi rahuldanud ning otsus ei vaja

täiendavat motiveerimist.

Kassatsioonkaebuses palub N. Jakovlev tühistada apellatsioonikohtu otsuse protsessiõiguse normide

rikkumise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassaatori väidetel rikkus ringkonnakohus TsKS § 301 lg. 1, ületades apellatsioonkaebuse piire.

Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus on põhjendatult põhihagi rahuldanud, kuigi kaebuses seda ei

vaidlustatud, vaidlustati vastuhagi rahuldamata jätmist ning taotleti selle rahuldamist. Samuti jättis

apellatsioonikohus kontrollimata vastustaja esitatud meelevaldsed vastuväiteid. Kuna kohus teatas

apellandile vastustajalt vastuse saamisest, siis jätkas ta menetlust ning ei omanud õigust asja

lahendada TsKS § 292 lg. 1 p. 1 korras. Kassaator leiab, et ta on heauskne omandaja, kelle õigused on

kaitstavad AÕS § 95 lg. 1 alusel, mida apellatsioonikohus aga ei arvestanud.

Vastustajad peavad kohtuotsust õigeks.

Kolleegium leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioonikohus leidis, et esimese

astme kohus on põhjendatult põhihagi rahuldanud ning otsus täiendavat motiveerimist ei vaja,

nõustudes täielikult linnakohtu põhjendustega. Alusetu on kassaatori väide, et ringkonnakohus väljus

apellatsioonkaebuse piiridest, kuna ei käsitlenud otsuses vastuhagi rahuldamata jätmist, mille peale

apellatsioonkaebus oli esitatud. Hagi rahuldamine, mida kostja apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud,

välistas vastuhagi rahuldamise. Seega kontrollis apellatsioonikohus põhjendatult põhihagi

rahuldamise õigsust, ning vastuhagi rahuldamata jätmine eraldi põhjendamist ei vajanud.

Põhjendamatu on samuti kassaatori väide, et ringkonnakohus lahendas asja menetlusvormis, milleks

tal õigus puudus. Apellandile vastustaja vastuse saatmine ei võta apellatsioonikohtult õigust otsustada

asi TsKS § 292 lg. 1 p. 1 alusel kaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata.

Väär on kassaatori seisukoht, et AÕS § 95 lg. 1 on TsÜS § 66 suhtes erisäte. Eluruumi ostu-

müügileping on vastuolu tõttu eluruumide erastamise seaduse §-ga 3 lg. 5 p. 4 kehtetu algusest peale.

Lepingu notariaalse tõestamisega järgiti küll selle vorminõudeid, kuid see ei kõrvalda vastuolu

osundatud seadusega ega muuda tühist lepingut kehtivaks. Õigusliku aluse puudumisel ei tekkinud

kostjal omandit eluruumile ning tema viide AÕS §-le 95 lg. 1 ei ole asjakohane.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. novembri 1995. a. otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik