3-2-1-26-96 · Riigikohus

3-2-1-26-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigis nimel

Tartus, 28. veebruaril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed: H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 19. veebruaril 1996. a.

Valli Käämeri kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri 1995. a. otsuse

Kalju Hanseni hagis Valli ja Aivar Käämeri vastu eluruumi üürilepingu lõpetamiseks ja nende

väljatõstmiseks eluruumist ilma teist eluruumi vastu andmata.

Tartu Ringkonnakohus tuvastas, et 26. oktoobril 1993. a. tagastati Kalju Hansenile elumajad Viljandi

linnas Mäe 3 ja 3a. Aivar ja Valli Käämer koos kahe alaealise lapsega olid sisse kirjutatud eluruumi

Mäe 3-2. Viljandi Maakohtule 1. juulil 1994. a. esitatud hagiavalduses palus K. Hansen tunnistada A.

ja V. Käämer Mäe 3-2 eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks nende äraoleku tõttu. 13. märtsil 1995.

a. esitas hageja kirjaliku avaldus hagi aluse muutmiseks. Hageja taotles ES §-de 46 ja 54 lg. 1 alusel

üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ja kostjate väljatõstmist, kuna nad andsid eluruumi hageja

nõusolekuta allüürile 1993. a. veebruaris K. Nõgesmaale ja 1994. a. veebruaris M. Merimaale.

Maakohus rahuldas hagi ES §-de 46 ja 54 lg. 1 ning TsKS §-de 57 lg. 1, 228 ja 229 alusel.

Tartu Ringkonnakohus jättis V. Käämeri apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonikohus leidis,

et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning TsKS § 313 lg. 2 kohaselt ei ole vajalik kõiki

selle põhjendusi korrata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli V. Käämer üürniku

perekonnaliige. Tulenevalt ES-st § 36 lg. 1 kasutavad üürnikuga koos elavad perekonnaliikmed

üürnikuga võrdselt kõiki õigusi ja kannavad kõiki kohustusi, mis tulenevad üürilepingust, kui nende

majutamisel ei olnud teistsugust kokkulepet. Seetõttu pidi V. Käämer tagama, et eluruumi ei kasutaks

teised isikud ebaseadusliku allüürilepingu alusel. Üürileandja kui eluruumi omaniku õiguste

kaitsmise seisukohalt ES § 54 lg. 1 p. 2 järgi ei saa tähtsust omada, millisel määral üürniku täisealine

perekonnaliige oli süüdi üürniku poolt allüürilepingu sõlmimises kehtivat korda rikkudes.

Apellatsioonikohus muutis Viljandi Maakohtu 5. juuni 1995. a. ostuse resolutiivosa: "Lõpetada ME

Elamu ja Aivar Käämeri vahel sõlmitud eluruumi Viljandis Mäe 3-2 üürileping ennetähtaegselt.",

asendades sõna "ME Elamu" sõnaga "K. Hansen", kuna pidas ekslikuks, et lõpetatakse ME Elamu,

kes ei olnud aga enam lepingu pooleks, ja A. Käämeri vaheline üürileping. Apellatsioonikohtu

põhjendustest nähtuvalt ei saa A. Käämeri ja K. Hanseni vahel 26. oktoobril 1994. a. sõlmitud

üürilepingut ES § 34 alusel käsitleda uue üürilepinguna. Tegemist on üürilepingu muutmise

kokkuleppega. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

Kassatsioonkaebuses palub V. Käämer tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri 1995. a. otsuse

tervikuna materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning saata asi uueks arutamiseks samale

apellatsioonikohtule.

Kassaator leiab, et ES § 54 lg. 1 p. 2 näeb üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise üürileandja nõudel

ette vaid siis, kui üürnik ja temaga koos elavad perekonnaliikmed on rikkunud eluruumi allüürile

andmise korda. Tema seda korda rikkunud ei ole. Eluruum anti allüürile tema nõusolekuta ja tema

tahte vastaselt, tema ravil viibimise ajal. Kuna tema nõusolekuta ei olnud A. Käämeril õigust

eluruumi allüürile anda, siis on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et tähtsust ei oma see, mil määral

üürniku täisealine perekonnaliige on süüdi üürniku poolt allüürilepingu seadusevastases sõlmimises.

Pealegi ei ole ta A. Käämeri perekonnaliikmeks, kuna nende abielu lahutati 1991. a. Seega on väär

ringkonnakohtu seisukoht, et täisealise perekonnaliikmena pidi V. Käämer tagama, et eluruumi ei

kasutataks ebaseadusliku allüürilepingu alusel teised isikud.

A. Käämer ja K. Hansen sõlmisid 26. oktoobril 1994. a. uue üürilepingu Mäe 3-2 eluruumi

kasutamiseks. Maakohtu otsuses sõna "ME Elamu" asendamisel sõnaga "K. Hansen" lõpetas

apellatsioonikohus mitte maakohtus arutluse all olnud õigussuhte üürileandja ja üürniku vahel, vaid

teise analoogilise suhte samade subjektide vahel, mida pooled aga vaidlustanud pole. Sellega ületas

apellatsioonikohus haginõude piire.

Vastustaja ei ole oma seisukohta kaebuse kohta esitanud.

Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsKS § 347 p. 1 alusel tühistada materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

Väär on on apellatsioonikohtu seisukoht, et eluruumi omanikust üürileandja õiguste kaitsmise

seisukohalt ES § 54 lg. 1 p. 2 järgi ei oma tähtsust, mil määral üürniku täisealine perekonnaliige oli

süüdi üürniku poolt eluruumi allüürile andmises kehtivat korda rikkudes. Elamuseadus ei kaitse mitte

ainult üürileandja, vaid ka üürniku ja tema perekonnaliikme õigusi. ES § 46 lg. 1 sätestab eluruumi

allüürile andmiseks ka üürniku perekonnaliikmete nõusoleku. Kohtud pole tuvastanud, et eluruumi

allüürile andmine toimus A. Käämeri lahutatud abikaasa V. Käämeri nõusolekul. Sellise nõusoleku

puudumisel on eluruumi allüürile andmisega rikutud ka V. Käämeri õigusi ning alusetu on tema

suhtes ES § 54 lg. 1 p. 2 kohaldamine. Nimetatud säte on kohaldatav üürniku ja temaga koos elavate

isikuteväljatõstmisel, kes on andnud üürilepingu alusel kasutatava eluruumi allüürile kehtivat korda

rikkudes. Väär on kassaatori väide, et asendades maakohtu otsuse resolutiivosas "ME Elamu" sõnaga

"K. Hansen", lõpetas ringkonnakohus õigussuhte, mida kohtus ei vaidlustatud. Apellatsioonikohtu

nimetatud muudatus on õige, kuna elamu tagastamisel K. Hansenile ME Elamu ja A. Käämeri vahel

sõlmitud üürilepingut ei lõpetatud, vahetus ainult üürileandja, kelleks sai hageja. 26. oktoobril 1994.

a. hageja ja A. Kräämeri poolt allakirjutatud kokkulepe kujutab selle lepingu muutmist, kuna puudub

märge kehtiva lepingu lõpetamise kohta.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule.

Kaebus rahuldada.

Tagastada Valli Käämerile 30. novembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada krooni).

Eesistuja J. Luik

Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa