3-1-1-28-96 · Riigikohus

3-1-1-28-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. veebruaril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

G. K. süüdistuses KrK § 139 lg 3 p. 2,3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja.

Lääne-Viru Maakohtu 11. oktoobri 1995.a. otsusega mõisteti G. K. süüdi selles, et ta, olles Lääne-Viru

Maakohtu 2. veebruari 1994.a. otsusega karistatud KrK § 141 lg 2 p. 1,3 järgi 2 aasta 6 kuulise

vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga, tungis 26. veebruaril 1995.a. joobnuna X C tn. Z asuvasse

G. V. korterisse, kust varastas telerimängu väärtusega 450 krooni. Samast korterist varastas ta 6. juunil

1995.a. joobnuna L. F. taskust 5 000 krooni.

Kuritegude eest, mis kvalifitseeriti KrK § 139 lg 2 p. 2,3 järgi mõisteti karistuseks rahatrahv 3 000 krooni

riigituludesse.

Lääne-Viru Maakohtu 11. oktoobri 1995.a. otsusega G. K.-le mõistetud karistuse vaidlustas

apellatsioonikorras Lääne-Viru prokurör S. Merilo. Apellatsioonprotestis oli apellant seisukohal, et ilmselt

liiga leebe karistuse mõistmisel ei arvestanud kohus, et G. K. pani toime uued kuriteod katseajal ja viimase

varguse ajal olid materjalid varasemate kuritegude kohta juba kohtusse saadetud.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 1995.a. otsusega rahuldati protest selles käsitletud

motiividel, lisaks arvestati G. K. pakkuminekut enne 8. juuniks 1995.a. kavandatud kohtuistungit, mis tingis

tema tagaotsitavaks kuulutamise ja tõkendi muutmise. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas Lääne-

Viru Maakohtu 11. oktoobri 1995.a. otsuse G. K.-le mõistetud karistuse osas ja mõistis talle karistuseks KrK

§ 41 alusel kohtuostuste konkurentsi põhimõtetel 2 aastat ja 7 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.

Kasutades piiramatu kassatsiooni õigust taotleb G. K., et ta ei peaks vabadusekaotust kandma, saaks

vabaduses olles hüvitada vargusega tekitatud kahju ja hooldada oma 78-aastast vanaema.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör

T. Vassilevskaja vastuväited süüdimõistetu kassatsioonkaebuse kohta,

l e i d i s :

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 1995.a. otsuses käsitletud põhistused seoses G.

K.-le karistuse valikuga on kooskõlas kriminaalasja materjalide ja kriminaalseadusega. Karistus reaalse

vabadusekaotuse näol on tingitud G. K. enda seadusenõudeid eiravast käitumisest, mis on jätkunud tema

suhtes valitud liberaalsemate meetmete kiuste.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 1995.a. otsus jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 27. veebruaril 1996.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Rätsep

Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher