3-2-1-20-96 · Riigikohus

3-2-1-20-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 21. veebruaril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja S.

Urbsalu, kostja K. Padjuse ja tema esindaja vandeadvokaat R. Pärteli osavõtul, vaatas läbi avalikul

kohtuistungil 12. veebruaril 1996. a.

Samuel Urbsalu kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20.

oktoobri 1995. a. otsuse Samuel Urbsalu hagis Karin Padjuse vastu ostu-müügilepingu osaliselt

kehtetuks tunnistamiseks.

Harju Maakohtu 8. juuni 1995. a. otsusega on tuvastatud, et pärast hageja isa surma 1933. a. jäi

Harjumaal Keila vallas Ohtu külas Kuusiku talu pidama tema abikaasa ja hageja ema M. Uurberg

(Urbsalu). Talu hoonete hulka kuulunud laut ja küün ühistati kollektiviseerimise käigus. Pärast M.

Urbsalu surma müüdi tema pärijate poolt 11. mail 1963. a. põllumajanduslikule artellile elumaja.

Hiljem kuulusid elamu ja ühistatud kõrvalhooned Vasalemma sovhoosile, kes 10. juuni 1981. a. ostu-

müügilepingu kohaselt müüs ühekorruselise elamu Oskar Krustokile. Pärast Oskar Krustoki surma

päris tema poeg Tõnu Krustok 19. juuni 1992. a. seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse järgi elamu,

lauda, küüni, piirde ja kaevu. 2. juunil 1994. a. müüs T. Krustok K. Padjusele Kuusiku majavalduse

koosseisus elamu, küüni, lauda, kaevu ja piirde.

Hageja nõudis TsÜS § 66 lg. 2 alusel viimatinimetatud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist

lauda, küüni ja kaevu osas, kuna need ei kuulu elamu juurde, ei olnud O. Krustoki ja tema poja

omandis ning viimasel puudus õigus neid müüa. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata .

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuna

otsuse lõppjäreldus on õige. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on seadusega vastuolus

olev tehing (TsÜS-i § 66 lg. 2) iseenesest tühine ja erinevalt vaieldavast tehingust (TsÜS § 67 lg. 1) ei

kuulu tühise tehingu kehtetuks tunnistamine kohtu pädevusse. Huvitatud isik võib nõuda, et kohus

tunnustaks seadusega vastuolus oleva tehingu tühisust. Vaidlustatud lepingu osalise tühisuse

tunnustamiseks puudub alus, kuna T. Krustok päris müüdud majavalduse seadusjärgse pärimisõiguse

tunnistuse alusel, mille kehtetuks tunnistamist ei ole nõutud. Tehingu kehtivuse seisukohalt ei oma

tähendust, mida on otsustanud ühistatud vara osas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise komisjon. Samuti ei ole hageja õigustatud nõudma vaidlusaluse ostu-müügilepingu

tühisuse tunnustamist, kuna ta ei olnud selle lepingu pooleks ja sellest nõudest ei olene tema õigused

müüdud asjadele.

Kassatsioonkaebuses palub S. Urbsalu ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et seadusega vastuolus olev ostu-müügileping on

tühine ning kohus pidanuks seda tunnustama. Hagi lahendamise käigus leidis tõendamist, et ka

pärimisõiguse tunnistus on osaliselt - lauda ja küüni osas - kehtetu ning selles osas taotletigi ostu-

müügilepingu kehtetuks tunnistamist.

Kohus on jätnud arvestamata ja hindamata tõendid selle kohta, et Harju Maavalitsuse õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 7. mai 1993. a. otsusega tagastati

kassaatorile ja teistele J. Urbsalu ja M. Urbsalu pärijatele Kuusiku talu maaüksus ning õigusvastaselt

võõrandatud varana kolhoosi ühistatud vara. Selle otsuse täitis enne vaidlustatud lepingu sõlmimist

Vasalemma sovhoosi õigusjärglane AS Kaasiku, kes 23. märtsil 1993. a. andis aktiga nr. 4 pärijatele

üle Kuusiku talu maa, 4 lehma natuuras ning ühistatud laut-küüni. T. Krustok sai oma isalt O.

Krustokilt pärida vaid Kuusiku talu elumaja, mille viimane 1981. a. Vasalemma sovhoosilt ostis. T.

Krustokile välja antud pärimisõiguse tunnistusel on viga, mis tuleneb Harjumaa Kinnisvarabüroo

andmetest, milles O. Krustoki omandina on alusetult märgitud ka laut-küün.

Vastuses ei nõustu T. Krustok kassatsioonkaebuse väidetega ning leiab, et apellatsioonikohtu otsus on

põhjendatud. K. Padjus ja tema esindaja peavad kohtuistungil kassatsioonkaebust põhjendamatuks.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 336 lg. 4 alusel

protsessiõiguse normi rikkumise tõttu .

Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna hageja pole vaidlustatud lepingu pooleks, siis ei ole ta

õigustatud nõudma selle osaliselt kehtetuks tunnistamist. Asjas on tuvastatud, et ostu-müügilepingu

objektiks olnud laut ja küün ühistati kolhoosi. ORAS-e §-de 6 lg. 2, 14 lg. 1 ja põllumajandusreformi

seaduse §-st 1 ja 3 lg. 1 p. 1 kohaselt on ühistatud (kollektiviseeritud) vara õigusvastaselt

võõrandatud vara. Omandireformi käigus toimub ka omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu

heastamine õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise teel. Harju

Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 7. mai

1993. a. otsusega on hageja, P. Urbsalu ja L. Kotkas tunnistatud oma ema pärijatena ühistatud vara

osas omandireformi õigustatud subjektiks. Hageja on õigustatud nõudma selle varaga tehtud

tehingute kehtetuks tunnistamist, mille osas ta on tunnistatud õigustatud subjektiks. Kohtud on

arutanud T. Krustoki ja K. Padjuse vahel sõlmitud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist. Kuna

tehingu kehtetuks tunnistamise hagi lahendamisel otsustatakse mõlema tehingu poole õiguste üle ning

sellega võivad kaasneda kohustused mõlemale tehingu poolele, siis kohtu poolt tehingu teise poole

asjasse kaasamine kostjana ei ole vastuolus TsKS § 146 lg. 2 p. 3 tuleneva põhimõttega, mille

kohaselt hageja valib kostja. T. Krustokit asjasse kostjana kaasamata rikuti TsKS § 318 p. 3. See

rikkumine on ringkonnakohtu otsuse tühistamise põhjuseks.

Alusetu on kassaatori väide, et eelnimetatud komisjoni otsusega on õigustatud subjektile ühistatud

vara tagastatud. Põllumajandusreformi seaduse § 5 lg. 3 p. 2 kohaselt otsustab ühistatud vara

tagastamise või kompenseerimise põllumajandusreformi komisjon ning sama seaduse paragrahv 8

kohaselt tagastatakse ühistatud vara reformikomisjoni otsuse alusel. Täpsemalt on õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise kord reguleeritud Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega

nr. 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korras". Reformikomisjoni otsust

hagejale ühistatud vara tagastamise kohta kohtule esitatud ei ole.

Vaidlustatud ostu-müügileping sõlmiti 2. juunil 1994. a., seega enne TsÜS jõustumist 1. septembril

1994. a. Osundatud seaduse § 175 ei andnud sama seaduse §-le 66 tagasiulatuvat jõudu. Seega TsÜS

§ 66 lg. 2 ei ole vaidlustatud tehingu puhul kohaldatav. Lepingu kehtivus tuleb lahendada selle

sõlmimise ajal kehtinud TsK § 51 alusel.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. oktoobri 1995. a. otsus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada .

Tagastada Samuel Urbsalule 16. novembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa