3-2-1-19-96 · Riigikohus

3-2-1-19-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 21. veebruaril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 12. veebruaril 1996. a.

Kaire Kulleri, Liivi Kelderi ja Johannes Purje esindaja vandeadvokaat Edith Sassiani

erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. novembri 1995. a. määruse

Kaire Kulleri, Liivi Kelderi ja Johannes Purje avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.

18. septembril 1995. a. esitatud avalduses palusid K. Kuller, L. Kelder ja J. Purje tuvastada juriidilise

tähtusega fakt, et Johannes Purje on 17. augustil 1966. a. sündinud Kaire Kulleri isa.

Tallinna Linnakohus lõpetas asjas menetluse TsKS §-de 218 p. 1 ja 256 alusel. Määruse kohaselt

tuvastab kohus juriidilise fakti ainult siis, kui avaldajal ei ole teisiti võimalik saada seda fakti

tõendavat dokumenti. Perekonnaseaduse § 41 lg. 1 ja 5 kohaselt tehakse lapse põlvnemine isast, kes

ei ole lapse emaga abielus, kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku avalduse alusel, mille nad

isiklikult esitavad perekonnaseisuasutusele. PkS §-s 41 ei ole piirangut, et nimetatud sätet saaks

kohaldada ainult alaealiste laste puhul. Põlvnemist isast tuvastatakse perekonnaseaduse § 42 lg. 1

kohaselt kohtus siis, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik

kindlaks teha. Lapse isa, ema ja ka laps ise on avaldanud ühist soovi lapse põlvnemise

kindlakstegemiseks ja PkS § 41 alusel on see võimalik perekonnaseisuasutuses.

Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 1995. a. määrusega jäeti linnakohtu 23. oktoobri 1995. a.

määrus muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt on linnakohtu lõppjäreldus, et avaldus ei kuulu

läbivaatamisele erimenetluse korras juriidilise fakti tuvastamisena, õige. Ebaõige on aga viide PkS §-

le 41 lg. 1, kuna tulenevalt PkS § 38 lg. 4 loetakse selle seaduse tähenduses lapseks alaealist isikut. K.

Kuller sündis 1966. a. ning on täisealine. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täieliseks

saamist, võib PkS § 42 lg. 1 kohaselt lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud

lapse nõudel ja hagimenetluse korras.

Erikaebuses taotles kassaatori esindaja ringkonnakohtu määruse tühistamist põhjusel, et TsKS § 253

p. 5 ja § 255 lg. 2 p. 1, 3, 6 kohaselt tuvastab kohus erimenetluses sugulussuhteid ja teisi juriidilisi

fakte, kui seaduses ei ole nende tuvastamiseks teistsugust korda. Perekonnaseaduse § 42 lg. 2

kohaselt tuvastab põlvnemist kohus ning erimenetluse asju vaatab kohus läbi TsKS §-i 254 lg. 1 järgi

hagimenetluse sätete kohaselt. Õiguslik vaidlus avaldajate vahel puudub ning puudub kostja, kelleks

pole ka perekonnaseisuamet. Perekonnaseaduse alusel on täisealise isiku suhtes ette nähtud

põlvnemise fakti tuvastamine ainult kohtus.

Kolleegium leidis, et määrus tuleb osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et avaldus ei kuulu läbivaatamisele erimenetluse korras kui

juriidilise fakti tuvastamine ning täisealise lapse esitatud põlvnemise tuvastamise avaldus isast, kes

on elus, tuleb lahendada hagimenetluse korras. Isik, kellest põlvnemist täisealine laps soovib

tuvastada, on olemas ja nõue tuleb esitada tema vastu. Perekonnaseaduse § 38 lg. 4 ja § 42 lg. 1 ei

anna võimalust täisealise lapse suhtes põlvnemise kindlakstegemiseks isast, kes ei ole lapse emaga

abielus, vanemate ühise avalduse alusel perekonnaseisuasutuses. Kui lapse põlvnemine, kelle

vanemad ei ole omavahel abielus, ei ole tuvastatud enne tema täiseliseks saamist, võib lapse

põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel (PkS § 42 lg. 1). Asjas menetluse

lõpetamine avaldajate Liivi Kelderi ja Johannes Purje avalduses põlvnemise tuvastamiseks TsKS §

218 p. 1 alusel on õige. Ringkonnakohtu seisukoht Kaire Kulleri avalduses menetluse lõpetamiseks

põhjusel, et avaldus ei kuulu kohtu pädevusse, ei ole õige. Põlvnemise tuvastamine kuulub kohtu

pädevusse PkS § 42 lg. 1 alusel ja põlvnemist isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad

meest lapse isaks pidada (PkS § 42 lg. 2). Avaldus ei kuulu aga läbivaatamisele erimenetluse korras.

Tegemist on asjaga, mis võimaldab õiguslikku vaidlust, sest on olemas hagimenetluse pooled - hageja

ja kostja (TsKS § 69 lg. 1). Seega on tegemist avalduse erimenetluse korras läbivaatamata jätmisega.

Läbivaatamata jätmise alustest on tekkinud olukorras seaduse analoogia alusel kõige lähemaks

õigusnormiks TsKS § 254 lg. 3, mille alusel tulebki Kaire Kulleri avaldus põlvnemise tuvastamiseks

jätta läbi vaatamata. Väidetaval isal on õigus hagi õigeks võtta või sellele vastu vaielda. Hagi õigeks

võtmine (TsKS § 70 lg. 2) ei muuda iseenesest tema suhtes esitatud nõuet erimenetluseasjaks.

Erimenetluse korras tuvastatakse põlvnemise fakti, kui isik, kellest põlvnemist soovitakse tuvastada,

on surnud ning kui seejuures ei teki kohtu pädevusse kuuluvat õiguslikku vaidlust (TsKS § 253 p. 1, §

254 lg. 3).

Juhindudes TsKS § 346 p. 3, kolleegium

m ä ä r a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. novembri 1995. a. määrus Kaire

Kulleri avalduses menetluse lõpetamise osas ja tema avaldus põlvnemise tuvastamiseks jätta

läbi vaatamata. Muus osas jätta määrus muutmata.

Erikaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada vandeadvokaat Edith Sassianile 11. detsembril 1995. a. tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa