3-2-2-3-96 · Riigikohus

3-2-2-3-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 14. veebruaril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 5. veebruari 1996. a.

Aime Veski teistmisavalduse alusel Tartu Maakohtu 18. novembri 1991. a. otsuse Aime Veski

hagis Anna Kilteri vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest.

Aksel Jürisele, hageja Aime Veski isale, kuulus Tartumaal Võnnu vallas Lääniste külas Sepa nr. 123

talu. 12. jaanuaril 1945. a. tunnistati A. Jüris rahvavaenlaseks ning talu võeti temalt ära. Tartu

Rajooni TSN TK 1. aprilli 1959. a. otsusega anti talu elumajast kaks tuba ja köök, laut-pesukoda ja

saun tasuta Oskar Toomeri isiklikuks omandiks. Tartu Rajooni RSN TK otsusega nr. 175 14. aprillist

1981. a. anti taluhooned tervikuna O. Toomeri omandiks ja pärast tema surma päris hooned 10.

novembril 1983. a. Anna Kilter.

Tartu Maakohtu 18. novembri 1991. a. otsusega jäeti A. Veski hagi A. Kilteri vastu vara

väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest ja A. Kilteri vastuhagi A. Veski vastu

remondikulu 15000 rubla nõudes rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt omandireformi

aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 3 alusel saab tagastada vara füüsilise isiku pahausksest valdusest.

Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kostja on vara pahauskne omanik ja selleks ei muuda teda ka

asjaolu, et O. Toomer sai hooned tasuta.

Teistmisavalduses palutakse kohtuotsus tühistada täiendavate andmete tõttu, mis on saadud Tartu

Linnaarhiivist ning vaidlustes 1994. a.-1995. a. Tartu Halduskohtus ilmnesid asjaolud, mis tõendasid

O. Toomeri osavõttu avaldaja isa A. Jürise kohtuvälisest represseerimisest ja tema vara õigusvastasest

võõrandamisest 1945. a. Seoses muudatustega omandireformi aluste seaduse §-s 12 lg. 3 p. 3 ning

uute asjaolude tõttu, mis ei olnud hagejale varem teada, taotleb ta teistmise korras Tartu Maakohtu

18. novembri 1991. a. otsuse tühistamist.

Vastustaja, A. Kilteri testamendijärgne pärija, Marta Kiveste ei nõustu teistmisavaldusega.

Teistmisavaldus ei ole esitatud uute asjaolude ilmsikstulekul, sest maakohtus asja arutamise ajal oli

arutlusel vastustaja pahausksuse küsimus.

Kolleegium leidis, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamta.

TsKS § 350 lg. 2 p. 1 kohaselt on uute asjaolude ilmsikstulekul otsuste ja määruste teistmise aluseks

olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Sama paragrahvi lg. 3 lubab

teistmist, kui olulised asjaolud mõjutasid kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks

või kahjuks.

Teistmise alusena esitatud Tartu maakonna Võnnu valla täitevkomitee 5. mai 1945. a. istungi

protokollist nr. 6 tulenev asjaolu, et istungist võttis osa põllumajanduskomisjoni liikmena O. Toomer,

on uus dokument, millega hageja põhjendab kohtuliku arutamise objektiks olnud väidet kostja

pahausksuse kohta, kuid see ei ole selline oluline asjaolu, mis ei võinud avaldajale teada olla asja

kohtuliku arutamise ajal 1991. a. Protokoll oli arhiivis olemas. Vaidluste kohta 1994. a.-1995. a. Tartu

Halduskohtus pole avaldaja dokumente esitanud. Teistmise aluseks ei ole seaduse muutmine.

Juhindudes TsKS § 354 lg. 3, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Aime Veski teistmisavaldus Tartu Maakohtu 18. novembri 1991. a. otsuse tühistamiseks

rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa