3-2-1-17-96 · Riigikohus

3-2-1-17-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 14. veebruaril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja L. Laarmaa, Tallina

Panga Haapsalu filiaali esindaja vandeadvokaat M. Margi osavõtul vaatas läbi 5. veebruaril 1996. a.

Usaldusühingu Sivex Invest kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri

1995. a. otsuse UÜ Sivex Invest hagis Tallinna Panga Haapsalu filiaali vastu 74 459 krooni 5

sendi nõudes.

13. oktoobril 1993. a. esitas hageja kostjale maksekorralduse 7500 USD ülekandmiseks AS-i XBO

RAN Sankt-Peterburgi Pangas asuvale arvele. Maksekorraldusele märgitud saaja panga rekvisiidid

osutusid ebaõigeteks ja raha kanti 20. oktoobril 1993. a. tagasi Tallinna Panga korrespondentarvele

Ameerika Ekspress Pangas (American Ekspress Bank).

Tallinna Pank koostas uue makseteleksi, milles muutis saaja panga korrespondentpanga koordinaate.

22. oktoobril 1993. a. kandis Ameerika Ekspress Pank raha New Yorgi Panka (Bank of New York),

kus raha krediteeriti Moskva Rahvusvahelise Panga (International Moscow Bank) arvele.

8. novembril 1993. a. pöördus kostja andmete täpsustamiseks hageja poole. 10. novembril 1993. a.

andis hageja kostjale saaja panga täpsustatud andmed ja samal päeval tegi Tallinna Pank makse

vastavalt uuele korraldusele.

8. detsembril 1993. a. palus hageja kostjal 7500 USD koheselt tagastada. 9. detsembril pöördus

Tallinna Pank Moskva Rahvusvahelise Panga poole, paludes viimaselt raha New Yorgi Panga kaudu

tagasi kanda Ameerika Ekspress Panka.

2. detsembril 1993. a. kandis Moskva Rahvusvaheline Pank raha Sankt-Peterburgi Panka.

Tagasikutsumise korraldusele vastas Moskva Rahvusvaheline Pank hilinemisega, volitades

6. jaanuaril 1994. a. New Yorgi Panka oma arvet debiteerima.

6. jaanuaril 1994. a. kandis Ameerika Ekspress Pank Tallinna Panka tagasi 7420 USD ja 10. jaanuaril

1994. a. kanti 102 125 krooni 17 senti hageja arvele Tallinna Panga Haapsalu filiaalis. Erinevus

võrreldes 13. oktoobril 1993. a. debiteeritud summaga on tingitud USD kursimuutusest.

8. aprillil 1994. a. esitas UÜ Sivex Invest Lääne Maakohtusse hagi Tallinna Panga Haapsalu filiaali

vastu 74 459 krooni 5 sendi saamiseks talle tekitatud kahju katteks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled lepingu arvelduse teostamiseks. Pärast hageja

maksekorralduse tagasilaekumist pidanuks kostja edasised ülekanded lõpetama ja hagejat puudustest

saaja panga rekvisiitides ning ülekande tegemise võimatusest informeerima. Kostja muutis saaja

panga rekvisiite omavoliliselt, ületades sellega hageja poolt talle antud volitusi. Oma volituste

ületamisega on kostja hagejale tekitanud järgmise kahju: 1) 481 krooni 80 senti valuuta 13. oktoobri

1993. a. ostu lepingu nr. 1 alusel makstud konverteerimistasu; 2) 51 375 krooni viivist lepingulise

kohustuse täitmata jätmise eest summas 3 750 USD; 3) 365 krooni 25 senti 7500 USD müügikursi ja

Eesti Panga 13. oktoobri 1993. a. noteeringu vahe; 4) 19 317 krooni lühiajalise laenulepingu

protsendid; 5) 2920 krooni V. Putki poolt tehtud kulu, s. h. 2 100 krooni laenulepingu vormistamise

kulud ja 820 krooni notaritasu hoone pandilepingu notariaalse tõestamise eest.

Lääne Maakohus jättis 5. aprilli 1995. a. otsusega hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus maakohtu otsust ei muutnud. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole

hageja tõendanud, et pank oleks jätnud oma kohustused täitmata või neid mittenõuetekohaselt

täitnud. Pooltevaheline leping seisnes selles, et hageja esitas pangale korralduse makse tegemiseks,

näidates ära nii saaja panga rekvisiidid kui makseketi, pank aga võttis maksekorralduse täitmiseks.

Pank järgis apellandi korraldust makse tegemiseks. Hageja ei suutnud põhjendada, et panga

kirjeldatud tegevus maksekorralduse täitmisel oleks olnud õigusvastane või vastuolus lepinguga.

Vastutus TsK § 222 järgi eeldab kahju olemasolu ja põhjuslikku seost võlgniku teo ja tekkinud kahju

vahel. Apellatsioonikohus leidis, et maakohtu otsuses sisalduv järeldus, nagu oleks panga poolt

ülekande tegemata jätmisega tekitatud apellandile kahju, ei ole õige. Maakohus on niisuguse

järelduse rajanud ainult hageja seletusele. Ringkonnakohus leidis, et apellant ei ole tõendanud, et tal

makseviivituse tõttu mingit kahju oleks tekkinud. Apellant on esitanud kohtule AS-ga XBO RAN

sõlmitud lepingu kauba hankimiseks ja kviitungi nr. 821 21. detsembrist 1993. a. sellele AS-le 3 750

dollari maksmise kohta viivisena. Samas ei nähtu kviitungist, millise lepingu järgi on viivist makstud,

kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas ja millal tal tekkis maksekohustus, kui kaua oli

maksega viivitatud ning kui suur oli viivise summa. Pealegi on kohtule esitatud apellandi

kaubanduspartneri kiri, milles nimetatu makseviivituses süü osaliselt enda peale võtab. Seega ei ole

tõendatud, et viivis oleks makstud just vaidlusaluse makseviivituse tõttu.

Hagiavalduses märgitud ülejäänud kahjusumma osas ei ole apellant samuti põhjendanud ega

tõendanud, et need oleksid tekkinud seoses vaidlusaluse makseviivitusega.

Maakohus jõudis asja lahendades õigele järeldusele, et makseviivituses ei olnud pank süüdi.

Põhjendamatu on apellatsioonkaebuseväide nagu pidanuks pank nõudma hagejale tekitatud kahju

hüvitamist Moskva Rahvusvaheliselt Pangalt, kuna hagejal endal ei ole selle pangaga lepingut - kahju

hüvitamist on tsiviilõiguse põhimõtete kohaselt võimalik nõuda ka isikult, kellega kahjukannatanu ei

ole lepingulistes suhetes.

Kassatsioonkaebuses palub UÜ Sivex Invest tühistada ringkonnakohtu otsuse ning hagi rahuldada.

Kaebuse väidete kohaselt on ringkonnakohus rikkunud nii materiaalõiguse kui ka protsessiõiguse

norme. Kassaator peab vääraks apellatsioonikohtu järeldusi, et panga tegevus oli õige ja põhjendatud

ning antud olukorras ainuvõimalik ja UÜ-le Sivex Invest ei ole pank kahju tekitanud. Panga ja UÜ

Sivex Invest vahel sõlmitud arveldusleping on oma olemuselt tööettevõtuleping ning TsK § 363 p. 2

kohaselt on tööettevõtja kohustatud tellijale õigeaegselt teatama sellest, et tellija juhendite järgimine

ohustab tehtava töö vastupidavust või kõlblikkust. Kahju olemasolu ei olnud poolte vahel

vaidlusobjektiks, kuid sellest hoolimata on ringkonnakohus asunud panga esindaja rolli ning võtnud

apellandilt võimaluse tõendeid esitada. Vastustaja ei nõustu kassatsioonkaebusega ning leiab, et otsus

tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kassaator ei ole suutnud tõendada

ühegi õigusnormi või lepingusätte rikkumist panga poolt ning seetõttu puudub ka tema süü, mis TsK

§ 227 kohaselt on varalise vastutuse eelduseks.

Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Kassaator ei ole kaebuses viidanud ühelegi konkreetsetele materiaal- ja protsessiõigusnormile, mida

apellatsioonikohus vääralt kohaldas.

Asjakohatu on kassaatori väide, et poolte vahel sõlmitud arveldusleping on oma olemuselt

tööettevõtuleping ning vastavalt TsK §-le 363 p. 2 on tööettevõtja (pank) kohustatud õigeaegselt

tellijale teatama sellest, et tellijajuhendite järgimine ohustab tehtava töö vastupidavust ja kõlblikkust.

Tulenevalt TsKS §-st 336 lg. 1 saab kassatsioonikohus asja läbivaatamisel kontrollida

apellatsioonikohtu materiaalõiguse normide kohaldamise ja tõlgendamise õigsust ning

protsessiõiguse normide järgimist. Nimetatud väite esitas aga kassaator alles kassatsioonkaebuses

ning selle põhjendatuse või põhjendamatuse kohta apellatsioonikohtu seisukoht, mille õigsust

kontrollida, puudub.

Alusetu on kassaatori väide, et kahju olemasolu ei olnud poolte vahel vaidlusobjektiks. UÜ Sivex

Invest on hagi alusena näidanud TsK § 222. Nõudest nimetatud alusel ei ole hageja loobunud.

Apellatsionikohus leidis põhjendatult, et vastutus TsK § 222 alusel eeldab kahju olemasolu. Selle

tõendamiskohustus lasub TsKS § 88 lg. 1 mõtte kohaselt hagejal.

Riigikohtu tsiviilkolleegium nõustub apellatsioonikohtu seisukohaga, et kahju tekitamist hagejale ei

saa tõendatuks lugeda ainult tema seletustele tuginedes.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. oktoobri 1995. a. otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: J. Luik, L. Laarmaa