3-1-1-17-96 · Riigikohus

3-1-1-17-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 13. veebruaril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

M. H. ja J. H. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p. 1, 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu 2. oktoobri 1995.a otsusega tunnistati J. H. süüdi

KrK § 139 lg 3 p. 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega neli aastat ja kolm kuud. KrK § 40 lg 3 alusel

liideti sellele karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 6. detsembri 1994.a otsusega mõistetud karistus ja

lõplikuks karistuseks mõisteti viis aastat ja kolm kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Sama otsusega

mõisteti süüdi J. H. KrK § 139 lg 3 p. 1 järgi ning teda karistati viieaastase vabadusekaotusega poolkinnises

vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kohtualuste vahi alla võtmise kuupäev, s.o 12. detsember

1994.a.

Tallinna Linnakohtu 2. oktoobri 1995.a otsuse peale esitasid kohtualused J. H. ja J. H. apellatsioonkaebused,

milles nad leidsid, et linnakohus on ekslikult kvalifitseerinud A.-de korterist toimepandud varguse salajase

vargusena suures ulatuses. Lisaks eelnimetatule vaidlustas J. H. veel varastatud esemete koguse ja väärtuse

mitmetes teistes vargusepisoodides ning palus mõista talle kergem karistus. J. H. palus samuti karistuse

kergendamist või vabadusekaotusliku karistuse tingimisi kohaldamist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 1995.a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

otsus J. H. ja J. H. süüditunnistamises ja karistamises KrK § 139 lg 3 p. 1 järgi.

J. H. ja J. H. tunnistati süüdi KrK § 139 lg 2 p.1, 2 ja 3 järgi ning karistati vastavalt kolmeaastase ja

kaheaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Ringkonnakohtu otsusega tühistati ka linnakohtu otsus

J. H.-le karistuste liitmise osas KrK § 40 lg 3 järgi. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata.

Vabadusekaotusliku karistuse mõistmist põhistas ringkonnakohus sellega, et kohtualused on pannud toime

rida vargusi, mis on seotud sissetungimisega lukustatud korteritesse ja autodesse ja millega tekitati

kannatanutele ulatuslik kahju.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 1995.a otsuse peale esitasid süüdimõistetud J.

H. ja J. H. kassatsioonkaebused, milles nad taotlevad karistuse kergendamist. J. H. leiab, et karistuse

mõistmisel pole kohus piisavalt arvestanud tema alaealisust kuritegude toimepanemise ajal ning asjaolu, et

paljude kuritegude toimepanemise initsiaatoriks oli J. H.

Kannatanu E. R. esitas kassatsioonkaebuste kohta omapoolsed vastuväited, milles peab mõistetud karistuste

vähendamist ebaõigeks, toimepandud kuritegude läbi kannatas palju inimesi, kellele tekitati suurt

materiaalset kahju.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri arvamuse, mille kohaselt kaebused ei kuulu

rahuldamisele ja nentides, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses ei esine

kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist või kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist ning juhindudes

AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 1995.a otsus J. H. ja M. H.

süüdistusasjas muutmata.

2. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 13. veebruaril 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Lea Kalm