3-1-1-33-96 · Riigikohus

3-1-1-33-96

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 12.veebruaril 1996.a.

Riigkohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg

vaatas avalikul kohtuistungil läbi erikaebuse kriminaalasjas

A. K. süüdistuses KrK §-de 86, 1411 lg 2 p.2 ja 161 järgi.

Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Lääne Maakohtu 6. märtsi 1995.a. otsusega mõisteti A. K. süüdistuses

KrK §-de 86, 1411 lg.2 p.2 ja 161 järgi õigeks Nimetatud otsuse peale esitatud apellatsioonprotestis

vaidlustati kolme kuriteoepisoodi toimepanemist,taotleti kohtuotsuse osalist tühistamist ning A. K.

süüdimõistmist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9.mai 1995.a. otsusega tühistati Lääne Maakohtu otsus A.

K.u õigeksmõistmises kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ning kriminaalasi saadeti tagasi

uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

18. jaanuaril 1996.a. esitas A. K. Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 1995.a. otsuse peale kassatsioonkaebuse,

milles palus ringkonnakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus. Kohtualuse väidete kohaselt sai ta

ringkonnakohtu otsuse ärakirja kätte alles 21. detsembril 1995.a.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik J. Kat"kovskaja 8. veebruari 1996.a. määrusega

vaadati A. K. kassatsioonkaebus läbi ning jäeti kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. A. K.

viibis ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise juures, kus talle selgitati kohtuotsuse edasikaebamise

õigust ja korda. A. K. tegi ringkonnakohtule avalduse temale kohtuotsuse väljastamiseks alles 15. detsembril

1995.a. ning 19. detsembril 1995.a. tema avaldus rahuldati. Kohtunik leidis, et ei ole alust

kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna A. K. ei nõudnud seaduses ettenähtud ühekuulise

tähtaja jooksul ringkonnakohtu otsuse ärakirja ning ei põhjendanud, miks ta ei vaidlustanud kohtuotsust

tähtaegselt.

19. veebruaril 1996.a. esitas A. K. Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari 1996.a määrusele erikaebuse,

milles väidab, et 9. mail 1995.a. viibis ta küll ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa ettelugemise juures, kuid

talle ei selgitatud edasikaebamise korda. Kohtuotsuse ärakirja ta ei nõudnud, kuna arvas, et see saadetakse

talle posti teel. Ringkonnakohtu otsuse ärakirja sai ta kätte alles 19. detsembril 1995.a. Sellest tulenevalt

palub A. K. tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku J. Kat"kovskaja 8. veebruari 1996.a. määruse ning

jätta jõusse tema poolt 18. jaanuaril 1996.a. esitatud kassatsioonkaebus, millega ta vaidlustas ringkonnakohtu

9. mai 1995.a. otsuse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seisukoha, kes palus

jätta määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata,

l e i d i s:

AKKS § 34 kohaselt antakse protsessiosalistele kohtuotsuse ärakiri või koopia ainult nende soovil. Kohtul on

kohustus omal initsiatiivil kohtuotsuse ärakirja saatmiseks ainuüksi vahi all viibivatele isikutele. A. K. sai

kohtuotsusest teada sellekuulutamisel ning talle olid tagatud kõik protsessuaalsed õigused. Riigikohtu

kriminaalkolleegium nõustub kohtuniku määruses toodud põhjendustega, et puudub alus kassatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

Tallinna Ringkonnakohtu määrus 8.veebruarist 1996.a. jätta muutmata, A. K. erikaebus jätta rahuldamata.

Määrus jõustub 12.märtsist 1996.a. ja ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg