Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-20-96 ECLI:EE:RK:1996:3.1.1.20.96.51 AI generated

3-1-1-20-96 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-20-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Kohtuistungist võttis osa menetlusosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Jõgeva Maakohtu 11. augusti 1995. a. otsusega mõisteti süüdi T. O. ja R. M. KrK § 1411 lg 3 p. 1 järgi ning

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-20-96 · Riigikohus: Jõgeva Maakohtu 11. augusti 1995. a. otsusega mõisteti süüdi T. O. ja R. M. KrK § 1411 lg 3 p. 1 järgi ning

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-20-96

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus, 9. veebruaril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

R. M. ja T. O. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p. 1 järgi.

Kohtuistungist võttis osa menetlusosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Jõgeva Maakohtu 11. augusti 1995. a. otsusega mõisteti süüdi T. O. ja R. M. KrK § 1411 lg 3 p. 1 järgi ning

mõlemat karistati 3-aastase vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 alusel.

Selle kohtuotsuse peale esitasid apellatsioonkaebused 21. augustil 1995. a. T. O. ja tema kaitsja

vandeadvokaat Toomas Puhvel. 25. augustil 1995. a. saabus Jõgeva Maakohtusse apellatsioonkaebus ka R.

M. kaitsjalt vandeadvokaat Leino Biinilt. Viimane kaebus on 21. augustil 1995. a. markeeritud E. K. poolt,

kuid postkastist on kiri välja võetud 24. augustil 1995. a. ja T. P. poolt pandud täiendav kalendritempli jäljend

24. augustil 1995. a., mis tähistab kirja faktilist postitamise kuupäeva.

Jõgeva Maakohtu kohtuniku Ü. Raagi kirjaga 8. septembrist 1995. a. tagastati apellatsioonkaebus L. Biinile,

kuna kaebus oli esitatud peale kaebetähtaja möödumist. Apellatsioonkaebuse käiguta jätmise kohta kohtunik

määrust eiteinud.

19. septembril 1995. a. Jõgeva Maakohtule saadetud kirjaga nr. 106 saatis R. M. kaitsja veelkordselt

apellatsioonkaebuse, paludes kaebus edastada Tartu Ringkonnakohtule kui õigeaegselt esitatu või kaebuse

käiguta jätmisel teha sellekohane määrus, mille peale oleks võimalik esitada erikaebus.

Jõgeva Maakohus edastas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule.

8. oktoobril 1995. a. määras Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kriminaalasja kuulamisele

kohtuistungil 13. novembril 1995. a., kuid kohtuistungil lükati asja arutamine edasi 18. jaanuariks 1996. a.

Vahepeal, s.o. 10. jaanuaril 1996. a. esitas R. M. kaitsja L. Biin ringkonnakohtule taotluse

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 1996. a. määrusega jäeti kaitsja L. Biini

apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et E. K. ei ole postiasutus ning tema markeerimismasina kalendritempel ei saa olla

aluseks protsessuaalsete tähtaegade arvutamisel. Advokaadibüroo tehnilise töötaja lohakust saadetiste

postitamisel ei lugenud ringkonnakohus mõjuvaks põhjuseks KrMK § 86 lg 1 mõttes.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 1996. a. määruse peale on esitanud erikaebuse

süüdimõistetu R. M. kaitsja vandeadvokaat L. Biin. Kaebuses leitakse, et Jõgeva Maakohus oleks pidanud

apellatsioonkaebuse tähtaja möödalastuks lugemise ja kaebuse käiguta jätmise vormistama määrusega, mitte

kirjaga. Tartu Ringkonnakohtu määrusega tuvastati, et puuduvad apellatsioonimenetlust takistavad asjaolud

ja kohtuistungile kutsuti kohtualusena R. M. ja ka tema kaitsja. Seega protessuaalselt nõutavas korras ei

tuvastatud, et apellatsioonkaebus oleks esitatud tähtaega rikkudes. Kaitsja leiab endiselt, et

apellatsioonkaebus on posti pandud õigeaegselt ja seetõttu taotleb Tartu Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 1996. a. määruse tühistamist ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse,

milles taotleti erikaebuse rahuldamata jätmist

l e i d i s :

AKKS § 6 lg 3 kohaselt võib otsuse teinud kohus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistada, kui ta

leiab, et tähtaeg on lastud mööda mõjuval põhjusel. Kui aga kriminaalasi on enne taotluse esitamist edasi

saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus.

R. M. kaitsja vandeadvokaat L. Biin taotles kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et tähtaega ei

loetaks möödalastuks kui kaebus on posti pandud enne tähtaja möödumist. Kaitsja tugineb sealjuures KrMK

§-le 85 lg 5, milles ei seostata tähtaega saadetise jõudmisega teatud postiasutusse ega defineerita posti

mõistet. L. Biini väidete kohaselt postitas ta apellatsioonkaebuse 21. augustil 1995. a., s.o. õigeaegselt,

kusjuures ta ei teadnud, et kohus arvestab tähtaega postisaadetise jõudmisest T. P.-sse, kuhu see tõesti jõudis

alles peale edasikaebamise tähtaja möödumist. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tartu

Ringkonnakohtu seisukohaga, et selline tähtaja möödalaskmise põhjus ei ole mõjuv, sest Eesti Kultuurifondi

markeerimismasina kalendritempel ei saa olla aluseks protsessuaalsete tähtaegade arvutamisel. KrMK § 85

lg 5 mõttes tähendab "posti panemine" kaebuse postitamist postiasutuses.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, 65 lg 3, 67, 76 ja 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 1996. a. määrus R. M. süüdistusasjas kaitsja

apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamata jätmise kohta jätta muutmata.

2. Vandeadvokaat L. Biini erikaebus jätta rahuldamata.

Kohtumäärus jõustub 9. veebruaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep