3-1-1-16-96 · Riigikohus

3-1-1-16-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6.veebruaril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Rait

Maruste vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Alvar Grossi süüdistuses KrK §-de 139 lg.2 p.1,2,3;141 lg.2 p.1,2 ja 202 järgi ning

Vello Sarkini süüdistuses KrK §-de 100, 139 lg.2 p.1,2,3; 140 lg.2 p.2 , 202 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasjas on süüdi tunnistatud veel J. Liiv, R. Abarenkov ja A. Jaaska, kes pole

kassatsioonkaebusi esitanud.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Linnakohtu 6. juuni 1995.a. otsusega mõisteti V. Sarkin

süüdi Aare Filatenkovi tahtlikus tapmises. Temale esitatud süüdistuse kohaselt lõi ta 22. aprillil

1994.a., olles alkoholijoobes, tahtliku tapmise eesmärgil A. Filatenkovile kööginoaga selga. Tekitatud

kehavigastuse tagajärjel A. Filatenkov suri. Tahtlik tapmine kvalifitseeriti linnakohtu poolt KrK § 100

järgi ja V. Sarkinit karistati kuueaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.

Sama kohtuotsusega mõisteti A. Gross süüdistuses KrK § 141 lg.2 p.1, 2 järgi õigeks.

Linnakohus leidis, et A. Grossi ja R. Abarenkovi süü 1993. aasta augustikuu lõpus või septembrikuu

alguses Tartus Turu tn. 13-22 Vladimir Nikolajevilt ja Viktor Nikolajevilt esemete röövimises pole

tõendatud. Kohtualused ise eitasid röövimist, väites, et nemad kannatanuid ei tunne. Ka kannatanud

kinnitasid kohtuistungil, et nad pole varem kohtualustega kohtunud. Muid tõendeid, mis objektiivselt

kinnitaksid kohtualuste süüd, linnakohtule ei esitatud. Tekkinud kahtlusi tõlgendas linnakohus

kohtualuste kasuks ja leidis, et A. Gross ja R. Abarenkov tuleb nimetatud süüdistuses õigeks mõista.

Tartu Linnakohtu 6. juuni 1995.a. otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused V. Sarkini ja

R. Abarenkovi kaitsjad ning apellatsioonprotesti Tartu prokurör.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium arutas kriminaalasja 20. novembril 1995.a. ning tühistas

osaliselt Tartu linnakohtu otsuse. Tühistati A. Grossi ja R. Abarenkovi õigeksmõistmine KrK § 141

lg 2 p. 1, 2 järgi. Mõlemad kohtualused tunnistati süüdi Nikolajevitelt vägivallaga vara hõivamises -

avalikus varguses KrK § 140 lg 2 p. 1, 2, 3 järgi ja karistati kaheaastase vabadusekaotusega.

V. Sarkini süüditunnistamist tahtlikus tapmises pidas ringkonnakohus seaduslikuks ja põhjendatuks.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu

V. Sarkin, kes taotleb teda KrK § 100 järgi süüditunnistava ja karistava ringkonnakohtu otsuse

tühistamist. Süüdimõistetu V. Sarkin väidab, et ei linna- ega ringkonnakohus pole arutanud temale

esitatud süüdistust objektiivselt ja igakülgselt. Kassaatori väidete kohaselt on ta võtnud eeluurimisel

süü A. Filatenkovi tapmises enda peale kokkuleppel E. Pukkiga. Tegelikult tappis A. Filatenkovi

tema vabaabielu kaaslane E. Pukk.

A. Grossi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist A. Grossi

suhtes ja kriminaalasja uueks läbivaatamiseks saatmist teisele kohtukoosseisule. Taotlust põhistatakse

motiivil, et ringkonnakohus on hinnanud kogutud tõendeid ebaõigesti ja valesti on kohaldatud

kriminaalseadust. A. Grossi poolt süü omaksvõtt Nikolajevitelt vara hõivamises on toimunud

füüsilise mõjutamise tulemusena, kannatanud ei ole A.Grossi ära tundnud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, vaadanud kriminaalasja läbi AKKS § 40 lg.2 alusel piiramatu

kassatsiooni korras, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, mille

kohaselt ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus ei kuulu muutmisele ning kassatsioonkaebused

tuleb jätta rahuldamata,

l e i d i s:

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on igakülgselt põhistanud A. Grossi süüditunnistamist

Viktor ja Vladimir Nikolajevilt vara hõivamises ja andnud sellele kuriteole ka õige juriidilise

hinnangu. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu hinnanguga, et Tartu Linnakohus

mõistes A. Grossi õigeks temale kohtueelsel menetlusel inkrimineeritud röövimises, on lähtunud vaid

kohtualuste ja kannatanute poolt kohtus antud ütlustest ja jätnud alusetult ning põhjendamatult

tähelepanuta muud tõendid. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on täitnud AKKS §-s 29 lg 4

sätestatut ja motiveerinud, miks ta ei ole pidanud usaldusväärseteks kohtualuste A. Grossi ja

R. Abarenkovi, samuti kannatanute poolt kohtus antud ütlusi. Kaitsja väide, et A. Grossi suhtes on

kohtueelsel menetlusel kasutatud füüsilist vägivalda, on paljasõnaline ega tulene kriminaalasja

materjalidest.

Nõustudes linnakohtu motiividega V. Sarkini süüditunnistamisel A. Filatenkovi tahtlikus tapmises

KrK § 100 järgi, on ringkonnakohus täiendavalt motiveerinud miks pole usaldusväärsed kohtualuse

V. Sarkini ütlused kokkuleppe kohta E. Pukkiga ja miks on ringkonnakohtule usaldusväärsed

E. Pukki kohtueelsel menetlusel ja kohtus antud ütlused.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud antud kriminaalasja läbivaatamisel Tartu

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist või

kriminaalmenetluseseaduse olulist rikkumist.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 1995.a. otsus Vello Sarkini ja Alvar

Grossi süüdistusasjas muutmata.

Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 6. veebruaril 1996.a. ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Rait Maruste