3-2-1-14-96 · Riigikohus

3-2-1-14-94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 31. jaanuaril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja P. Vaher, kassaatori

F.-S. Lutkati ning tema ja L. Loiki esindaja vandeadvokaat M. Lusti ning vastustaja V. Parksepa

osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 22. jaanuaril 1996. a.

Florence-Sylvia Lutkati ja Lilien Loiki kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkon-nakohtu

tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 1995. a. otsuse F.-S. Lutkati ja L. Loiki hagis Ulvi ja Vambola

Parksepa vastu omandiõiguse tunnistamiseks kooperatiivkorterile ja elu-ruumist

väljatõstmiseks.

Lilien Loik sai 11. oktoobril 1991. a. orderi nr. 595 elamukooperatiivis "Kalda" Tallinnas Katleri 3-40

asuva uue kahetoalise korteri asustamiseks. Orderile oli perekonnaliikmena märgitud tema tädi

Florence-Sylvia Lutkat. Elamukooperatiivi osamaksuna tasuti korteri maksumus 19 300 rubla.

L. Loik esitas 14. oktoobril 1991. a. kooperatiivile avalduse nimetatud korterist loobumiseks ja 11.

novembril 1991. a. avalduse enda väljaarvamiseks kooperatiivi liikmete hulgast ning osamaksu

üleandmiseks temaga koos elavale F.-S. Lutkatile. Samuti esitas F.-S. Lutkat 11. novembril 1991. a.

avalduse tema vastuvõtmiseks kooperatiivi liikmeks L. Loiki asemel. Kooperatiivi juhatuse

koosoleku 17. detsembri 1991. a. otsusega ja volinike koosoleku 19. veebruari 1992. a. otsusega

rahuldati L. Loiki avaldus kooperatiivi liikmete hulgast väljaarvamiseks. F.-S. Lutkati avaldus

liikmeks vatuvõtmiseks jäeti rahuldamata, sest ta ei olnud Eestis alatiselt elanud 10 aastat. Samade

otsustega võeti kooperatiivi liikmeks Vambola Parksepp, kellele eraldati vaidlusalune korter.

Kooperatiiv ei ole L. Loikile osamaksu tagastanud.

Hagejad palusid tunnistada F.-S. Lutkat kooperatiivi liikmeks ja tunnistada ebaõigeks kooperatiivi

keeldumine F.-S. Lutkatile osamaksu üleandmisest. Samas paluti V. Parksepp koos

temaga elavate isikutega välja tõsta eluruumist Tallinnas Katleri 3-40. Hagi esitati elamuseaduse § 18

alusel, mille kohaselt on elamukooperatiivi liikmel õigus anda üle talle kuuluv osak temaga alatiselt

koos elavale täisealisele perekonnaliikmele, kui see astub elamukooperatiivi liikmeks lahkunud

liikme asemel. Osaku üleandmise vormistamisest keeldumist võib kooperatiivi liige vaidlustada

kohtus. Hagejate arvates ei vastanud kooperatiivi volinike 19. veebruari 1992. a. koosoleku otsus ES

§ 18 lg. 1 nõuetele. Kooskõlas ES § 27 oli L. Loikil seoses osaku täieliku tasumisega tekkinud

omandiõigus korterile. Hagejate esindaja palus 2. septembri 1994. a. hagi täiendavas avalduses

tunnistada ka hagejate omandiõigust Tallinnas Katleri 3-40 asuvale eluruumile ES § 18,

korteriomandiseaduse § 3 ning asjaõigusseaduse §-de 68, 80 ja 81 alusel.

Tallinna Linnakohtu 8. detsembri 1994. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 1995. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Riigikohtu 14. juuni 1995. a. otsusega ringkonnakohtu otsus tühistati ja asi saadeti uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. oktoobri 1995. a. otsusega F.-S. Lutkati ja L. Loiki

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjenduste

kohaselt on V. Parksepp ebaõigeks kostjaks vaidluses elamukooperatiivi liikmeks tunnistamise, osaku

üleandmise vormistamisest keeldumise ning korterile omandiõiguse tunnistamise üle. Kooperatiivi

vastu ei ole hagejad nõuet esitanud. TsKS § 73 mõtte kohaselt on võimalik asja lõpetamata asendada

mittevastav pool. Sellist taotlust kohtule esitatud ei ole.

Ringkonnakohus leidis, et Ulvi ja Vambola Parksepa väljatõstmiseks puudub alus. V. Parksepale

eraldati korter tulenevalt liikmelisusest kooperatiivis. Apellatsioonkaebuse väide, et V. Parksepa

kooperatiivi liikmeks võtmine oli ebaseaduslik, ei saa olla aluseks tema korterist väljatõstmisele kuni

teda ei ole elamuühistu liikmete hulgast välja arvatud.

Kassatsioonkaebuses paluvad F.-S. Lutkat ja L. Loik ringkonnakohtu otsuse tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu.

Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata ES § 18 lg. 1 ja 2.

Apellatsioonikohus on jätnud tähelepanuta, et TsKS § 73 lg. 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul,

asja lõpetamata, asendada kostja õige kostjaga. Seadus ei kohusta hagejat esitama taotlust

mittevastava kostja asendamiseks, vaid seda võib teha kohus omal initsiatiivil ja hageja nõusolekul.

Vastustajad U. ja V. Parksepp peavad kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja paluvad jätta

apellatsioonikohtu otsuse muutmata.

Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.

Apellatsioonikohus on õigesti asunud seisukohale, et V. Parksepp ei ole asjakohane kostja

elamukooperatiivi liikmeks tunnistamise, osaku üleandmise vormistamisest keeldumise ning korterile

omandiõiguse tunnistamise hagis. Kooperatiivi vastu ei ole hagejad nõuet esitanud.

Alusetu on kaebuse väide, et kohus pidanuks omal initsiatiivil, asja lõpetamata, asendama hageja

nõusolekul kostja õige kostjaga. Tulenevalt TsKS §-st 73 lg. 1 kohus võib isiku, kelle vastu on hagi

esitatud, asendada hageja nõusolekul isikuga, kes peaks olema kostja. Selle sätte kohaselt ei ole

kostja asendamise algatamine ega asendamine kohtule kohustuslik.

Riigikohus nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et V. Parksepa ja U. Parksepa korterist

väljatõstmiseks puudub õiguslik alus. V. Parksepale eraldati korter seoses liikmelisusega

kooperatiivis. Sõltumata hagejate võimalikest nõuetest kooperatiivi(ühistu) vastu, ei tekita korteri

eraldamine V. Parksepale õigussuhet tema ja hagejate vahel.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 1995. a. otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, P. Vaher