3-1-1-5-96 · Riigikohus

3-1-1-5-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 30. jaanuaril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium: koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil tõlk Lüüli Lombi osavõtul kassatsiooni korras läbi

kriminaalasja S. S. süüdistuses KrK § 161-1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu S. S., tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban

ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S. S. esitati eeluurimisel süüdistus selles, et tema töötades Ida-Viru

Politseiprefektuuri X osakonna liikluspolitsei inspektorina 2. juulil 1994.a. kella 21.30 paiku X linna

piirkonnas, 200-300 meetri kaugusel Tallinn-X maanteest, külavaheteel, kasutas vägivalda N. T. suhtes.

Peatanud ametirelvast tulistades mootorrattaga sõitnud N. T., kes oli ületanud selles kohas ettenähtud

sõidukiirust, lõi S. S. kannatanut korduvalt rusikaga näkku, pani ta käed raudu ja toimetas X

Politseijaoskonda. Politseijaoskonnas lõi S.S. kannatanut veel korduvalt näkku. Peksmise tagajärjel olid N. T.

kerged kehavigastused - huul katki, hammas murtud, silmalaug paistes. S. S. süüdistati võimuliialduses KrK

§ 161-1 järgi.

Ida-Viru Maakohus mõistis 22. märtsil 1995.a. S. S. õigeks seoses tema käitumises kuriteo koosseisu

puudumisega. Kohtuotsuses märgitakse, et kohtus ei leidnud tõendamist vägivalla kasutamine S. S. poolt

kannatanu suhtes.

Kannatanu apellatsioonkaebuse alusel arutati kriminaalasja 16. mail 1995.a. Viru Ringkonnakohtus.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas maakohtu otsuse S. S. õigeksmõistmise osas, mõistes ta süüdi

KrK § 161 - 1 järgi ja karistas üheaastase vabadusekaotusega KrK § 47 käsitlusel tingimisi üheaastase

katseajaga. S. S. nõuti sisse kannatanu N.T. kasuks 487,50 krooni. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus

kuulub tühistamisele faktiliste asjaolude mittevastavuse tõttu kohtuotsuses sisalduvatele järeldustele.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium motiveeris S. S. süüdimõistmist sellega, et on tõendatud temapoolne

vägivalla kasutamine kannatanu suhtes.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 1995.a. otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse

süüdimõistetu S. S. Kassatsioonkaebuses taotleb ta ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja

tagastamist uueks arutamiseks ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Kohtuotsuse tühistamist taotletakse

otsuses sisalduvate järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele ja kriminaalprotsessi seaduse

olulise rikkumise tõttu. Kassaatori arvates on ringkonnakohtu süüdimõistev otsus rajatud ainult kannatanu ja

tunnistaja R. T. ütlustele. Tunnistajad, kelle väljakutsumist süüdimõistetu taotles, jäeti välja kutsumata ja üle

kuulamata. Kohtuotsuses ei motiveerita, miks nende tunnistajate ütlused, mille alusel linnakohus mõistis

kassaatori õigeks, ei ole ringkonnakohtu jaoks usaldusväärsed. Samuti on alusetult välja mõistetud

tsiviilhagi.

Kassatsioonkaebusele on kannatanu N. T. esitanud vastuväited, milles taotletakse ringkonnakohtu otsuse

muutmata jätmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kassaator S. S. ja tema

kaitsja vandeadvokaat A.Suubani seletused, milles toetati kassatsioonkaebuses taotletut ning prokurör

M.Püssi arvamuse, mille kohaselt kaebus ei kuulu rahuldamisele ja ringkonnakohtu otsus tuleb jätta

muutmata,

l e i d i s :

Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 29 lg.4 sätestab, et ringkonnakohtu

otsuse motiveerivas osas peavad olema märgitud motiivid, millega kohus on ühed või teised tõendid tagasi

lükanud. Tühistades Ida-Viru Maakohtu otsuse S. S. õigeksmõistmises ja tunnistades ta süüdi

võimuliialduses KrK § 161-1 järgi, on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jätnud oma otsuses

motiveerimata, miks ta ei arvesta nende tunnistajate ütlustega, millest lähtudes maakohus mõistis S. S.

õigeks. Kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel

kohtualune temale inkrimineeritud kuriteos õigeks ja teisel juhul nende samade tõendite alusel süüdi, peavad

kohtud eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. AKKS

§ 17 lg 5 alusel on ringkonnakohtul õigus jätta rahuldamata tunnistajate kordusülekuulamise taotlused, kui

leitakse, et need ülekuulamised ei ole olulise tähtsusega. Selline otsustus peaks sisalduma siis ka taotluse

rahuldamata jätmise määruses ja seda enam peaks olema motiveeritud kohtuotsuses miks nende tunnistajate

ütlused, keda ringkonnakohus ei pea isegi vajalikuks vahetult kohtuistungil üle kuulata, pole usaldusväärsed.

Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium peab eelpool osundatud motiveerimatust Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi otsuses kriminaalprotsessi seaduse oluliseks rikkumiseks, mis on takistanud

kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset arutamist, siis

juhindudes AKKS §-dest 63 p.2, 64 p.2 ja 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 1995.a. otsus S. S. süüdistusasjas.

2. Kriminaalasi saata uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

3. S. S. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Otsus jõustub 30. jaanuaril 1996.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher