3-2-1-2-96 · Riigikohus

3-2-1-2-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 18. jaanuaril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vastustaja

esindaja vandeadvokaat A. Pilve osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. jaanuaril 1996. a.

AS-i Primex kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri

1995. a. otsuse Tartu Linna Maksuameti avalduses AS-i Primex pankroti väljakuulutamiseks.

29. septembril 1994. a. esitatud pankrotiavalduses palus Tartu Linna Maksuamet kuulutada välja AS-i

Primex maksejõuetus põhjusel, et AS Primex on jätnud riigieelarvesse tasumata ettevõtte tulumaksu

1992. a. ja 1993. a. eest koos intressidega seisuga 26. september 1994. a. 6 317 259 krooni ning

tasumata 1992. a., 1993. a. ja 1994. a. eest käibemaksu 762 045 krooni.

Tartu Linnakohtu 12. mai 1995. a. otsusega jäeti Tartu Linna Maksuameti pankrotiavaldus AS-i

Primex vastu maksejõuetuks tunnistamiseks rahuldamata. Võlgnik tunnistas ettekirjutust osaliselt

ning kohtul ei ole võimalik võtta seisukohta võlgniku maksejõuetuse kohta.

Tartu Ringkonnakohtu 9. oktoobri 1995. a. otsusega tühistati linnakohtu otsus. Apellatsioonikohtu

otsuse motiivide kohaselt esitas apellant ringkonnakohtu istungile uue tõendina Riigikohtu loakogu

resolutsiooni 30. augustist 1995. a., millega ei antud menetlusluba AS-i Primex kassatsioonkaebusele

Tartu Halduskohtu 2. mai 1995. a. ja Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 1995. a.

määrustele. See tõend käis sündmuse kohta, mis saabus pärast linnakohtu otsuse tegemist.

Apellatsioonkaebuses uuele tõendile viidatud ei ole ning ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni

korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse piirides. Linnakohus

on rikkunud TsKS §-i 214 lg. 1 p. 3 sätteid, jättes maksuameti menetluse peatamise taotluse

rahuldamata. Haldusõiguslik vaidlus maksuameti ettekirjutuse nr. 7-01/1382 3. juunist 1994. a. üle

tekkis asja menetluse vältel 18. veebruaril 1995. a., mil võlgnik esitas kaebuse Tartu Halduskohtusse

ettekirjutuse seadusevastaseks tunnistamiseks. Maksuametil ei ole võimalik taotleda õigusliku

vaidluse lahendamist halduskohtupidamise korras või hagimenetluse korras, vaid see võimalus oli

ainult võlgnikul. Selline protsessiõiguse normide rikkumine võis viia asja ebaõigele otsustamisele.

Kohus ei vaadanud pankrotiavaldust läbi pankrotiseaduse § 14 lg. 2 ettenähtud tähtaja jooksul.

Pankrotiavalduse esitamise ajal oli Tartu Linna Maksuameti kui võlausaldaja nõue selge. Nõude

aluseks olnud maksuameti ettekirjutust nr. 7-01/1382 3. juunist 1994. a. ei olnud võlgnik

vaidlustanud. Ringkonnakohus ei saa teha asjas uut otsust ja seetõttu puudub vajadus hinnata asjas

olevaid tõendeid ning võtta seisukoht AS-i Primex maksejõuetuse kohta.

Kassatsioonkaebuses palus AS Primex Tartu Ringkonnakohtu 9. oktoobri 1995. a. otsuse tühistada

põhjusel, et ringkonnakohus on rikkunud protsessiõiguse norme ja otsus ei vasta TsKS § 228 lg. 1 ja

§ 232 lg. 4 nõuetele. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud otsuses kassaatori väidet, et

pankrotimenetlust ei saa peatada. Võlgnik vaidlustas võlausaldaja ettekirjutuse kohtuvälises korras

enne pankrotiavalduse esitamist. Haldusõiguslik vaidlus võlausaldaja nõude üle algas ettekirjutuse

vaidlustamisest ja nõue oli vaieldav pankrotiavalduse esitamise ajal. Pankrotimenetlust ei saa

peatada, pankrotiseadus sätestab ammendavalt ja imperatiivselt protsessitoimingud ja nende tegemise

lühendatud tähtajad ega anna alust menetluse peatamiseks. Kui nõue pole pankrotiavalduses selge,

tuleb jätta pankrot välja kuulutamata. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks võlausaldaja ei või

pöörduda haginõudega kohtu poole.

Vastustaja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning otsus tuleb jätta

muutmata. Apellatsioonkaebuse arutamise ajaks oli maksuameti ettekirjutus nr. 7-01/1382 3. juunist

1994. a. kassaatori maksuvõla 7 173 445 krooni sissenõudmiseks seadusjõus. Pankrotiseaduse § 2 lg.

4 kohaselt rakendatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtupidamise seadustiku sätteid, kui

pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse

normi rikkumise tõttu.

Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et linnakohus pidi pankrotimenetluse peatama kuni 2. mai 1995.

a. halduskohtu määruse jõustumiseni. Pankrotiseaduse § 2 lg. 4 kohaselt rakendatakse

pankrotimenetluses tsiviilkohtupidamise seadustikku kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

Pankrotiseadus ei keela otseselt pankrotimenetluse peatamist, kuid menetluse peatamine on vastuolus

pankrotimenetluse olemusega. Pankrotiseadus kehtestab lühikesed menetlustähtajad (PankrS § 14 lg.

ja lg. 2) võrreldes tsiviilkohtupidamise seadustiku menetlust puudutavate tähtaegadega.

Pankrotimenetluse peatamise korral ei oleks võimalik lahendada kohtumenetluses olevaid varalisi

nõudeid võlgniku vastu (PankrS § 20 lg. 2). Pankrotimenetluse peatamise korral halvaksid võlgniku

suhtes rakendatavad abinõud (PankrS § 12 lg. 3) tema majanduslikku tegevust pikemaks ajaks.

Ringkonnakohus märkis õigesti, et ringkonnakohtu istungile esitatud 30. augusti 1995. a. Riigikohtu

loakogu resolutsioon käib sündmuse kohta, mida ei olnud toimunud esimese astme kohtuotsuse

tegemise ajal. Väär on aga ringkonnakohtu seisukoht, et TsKS § 301 lg. 1 alusel ei ole neil võimalik

otsuse tegemisel arvestada loakogu resolutsiooni, kuna sel juhul nad väljuksid apellatsioonkaebuse

piirest. Apellatsioonkaebuses oli viidatud Tartu Halduskohtu 2. mai 1995. a. lahendile ning sellele, et

see ei ole veel jõustunud. Ringkonnakohtu istungil võlausaldaja esitatud Riigikohtu loakogu

resolutsioonis ning 11. septembri 1995.a. kirjas nr. 3/84 oli viide Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni

1995. a. määrusele. HKS § 22 lg. 1 kohaselt jõustus sellega halduskohtu määrus. Eeltoodu põhjal

tuleb asuda seisukohale, et ringkonnakohtu poolt linnakohtu otsuse põhjendatuse kontrollimisel Tartu

Halduskohtu jõustunud määruse arvessevõtmine ei ole väljumine apellatsioonkaebuse piirest.

TsKS § 3 lg. 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasja õige ja võimalikult kiire

läbivaatamine ja lahendamine. Osundatud sättest lähtuvalt pidi ringkonnakohus,

apellatsioonimenetluses asja sisuliselt lahendades, arvesse võtma pärast esimese astme kohtus asja

lahendamist teises asjas samade asjaosaliste kohta jõustunud kohtulahendit ning TsKS § 319 volituste

piires asja sisuliselt lahendama.

Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada AS-le Primex 8. novembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa