3-1-3-1-96 · Riigikohus

3-1-3-1-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 16. jaanuaril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

E-H.R. ja V.K. süüdistuses VNFSV KrK §-de 589; 5810 lg 1, ja 182 lg 1 ning NSVL Ülemnõukogu

Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2

järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu H-E.R. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge

Püss.

Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali 4. juuli 1956. a. otsusega mõisteti E-H.R. süüdi ning teda karistati

VNFSV KrK §-de 589; 5810 lg 1, ja 182 lg 1 ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a.

seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi karistuste liitmisel

kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 7 aastat paranduslikus töölaagris.

Kohtuotsuse järgi mõisteti N Keskkooli õpilased E-H.R (sünd. xx. xxxxxxxxx xxxx. a.) ja V.K. (sünd. x.

xxxxxxxxxx xxxx. a.) süüdi selles, et nad osalesid 1955. a. oktoobrikuust kuni 1956. a. veebruarikuuni

nõukogudevastases põrandaaluses K salgas.

K salga eesmärk oli võitlus nõukogude võimu vastu, nõukogudevastaste lendlehtede valmistamine ja

levitamine, kolhoosikorra kahjustamine, kodanliku Eesti lippude heiskamine ja organisatsiooni laiendamine,

samuti tulirelvade hankimine salga liikmete relvastamiseks.

1955. a. detsembrikuus riisus E-H.R. koos V.K-ga P kooli internaadi laost Eesti lippude valmistamiseks

riidematerjali väärtusega 1051 rbl. 98 kop.

1956. a. jaanuarikuus riisus E-H.R. koos V.K-ga P kooli lukustamata kuurist õppevahendina kasutatud

kinomootori ja bensiininõu 12 l bensiiniga, millede väärtus oli 2931 rbl 50 kop.

E-H.R. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 18. märts 1956. a.

Kinnipidamiskohast vabanes E-H.R. 3. veebruaril 1960. a.

Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ja karistati V.K. VNFSV KrK §-de 589; 5810 lg 1, ja 182 lg 1 ning

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja

ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 13

aastat paranduslikus töölaagris.

V.K. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 1. märts 1956. a.

Kinnipidamiskohast vabanes V.K. 13. jaanuaril 1960. a.

Kohtuotsuse järgi mõisteti süüdi E-H.R. ja V.K.. Süüdimõistetute nimede teisendina on

menetlusdokumentides kasutatud ka H-E.R. ja V.K. nime. Kriminaaltoimikus talletatud passiandmetel (pass

VIII AZ nr. 705512) ja Eesti Vabariigi passi K 0018430 järgi on süüdimõistetu R. eesnimi H-E..

H-E.R. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi

4. juuni 1947. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" §-2 järgi

süüksarvatud tegudes.

V.K. ei ole rehabiliteerimistaotlust talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse

"Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi süüksarvatud tegudes esitanud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,

milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks osaliselt, samuti H-E.R seletuse,

t u v a s t a s :

Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali 4. juuli 1956. a. otsuse järgi süüstati H.-E.R ja V.K. osalemises N

Keskkooli nõukogudevastases põrandaaluses K salgas ning võitluses nõukogude võimu vastu.

Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud

isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 lg 1 p. 1 alusel on H.-E.R. ja V.K. neile VNFSV KrK §-de 589; 5810

lg 1, ja 182 lg 1 järgi süüksarvatud tegudes loetud rehabiliteerituks.

Sama kohtuotsusega mõisteti H.-E.R. ja V.K. süüdi NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a.

seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi P kooli internaadi laost ja

lukustamata kuurist riidematerjali ning õppevahendina kasutatud kinomootori ja 12 l bensiini riisumises.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et riidematerjali vajas K salk Eesti lippude valmistamiseks ning

kinomootorit kavatseti kasutada energiaallikana ehitatava raadiovastuvõtja abil (4 kd. tl. 189) välissaadete

kuulamiseks. Kuna need H.-E.R-le ja V.K-le süüksarvatud teod seondusid võitlusega Eesti Vabariigi

iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu, kuuluvad H.-E.R. ja V.K. rehabiliteerimisele Eesti

Vabariigis 19. veebruari 1992. a. seaduse " Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute

rehabiliteerimise kohta" § 5 lg 1 järgi.

Juhindudes KrMK §-st 5 lg 1 p. 2, AKKS §-dest 63 p. 3; 64 p. 3; 65 lg 3, ja 779, ning Eesti Vabariigi

19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute

rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali 4. juuli 1956. a. otsus E-H.R. ja V.K. süüdimõistmises

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja

ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi ja lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Rehabiliteerida H-E.R. ja V.K. neile NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse

"Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest

tulenevate õiguslike tagajärgedega.

2. Süüdimõistetu H-E.R. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 16. jaanuaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep