III-2/1-104/95 · Riigikohus

III-2/1-104/95

M Ä Ä R U S

Tartus, 21. detsembril 1995. a.

Tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, hageja T.

Kuznetsova esindaja vandeadvokat G. Kivinurme osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11.

detsembril 1995. a.

Tatjana ja Sergei Kuznetsovi esindaja vandeadvokaat Gaida Kivinurme erikaebuse alusel

Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1995. a. määruse menetluse peatamiseks Tatjana ja

Sergei Kuznetsovi hagis Riigi Politseiameti Keskuurimisbüroo vastu vara arestist

vabastamiseks.

Harju Maakohtu 30. augusti 1995. a. määrusega peatati menetlus Tatjana ja Sergei Kuznetsovi hagis

vara arestist vabastamiseks kuni Vladimir Kuznetsovi (surnud 8. septembril 1993. a.) kohta Riigi

Politseiameti Keskuurimisbüroo menetluses oleva kriminaalasja nr. 94740005 lahendamiseni kohtus.

Kohtumääruse kohaselt ei ole tsiviilasja võimalik lahendada enne Vladimir Kuznetsovi süü küsimuse

lahendamist kriminaalasjas ja menetlus tuli peatada TsKS § 214 lg 1 p. 3 alusel.

Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1995. a. määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata

põhjendusega, et perekonnaseaduse § 20 lg 3 mõtte kohaselt võib kuriteoga tekitatud kahju

hüvitamise nõude pöörata ka abikaasade ühisomandiks olevale varale või teise abikaasa lahusvarale.

Vara arestist vabastamise hagi arutamisel ei ole kohtul õigust tuvastada vara kuritegelikul teel saadud

vahendite arvel soetamise fakti. Kuna asjaolu, kas arestitud vara on soetatud kuritegelikul teel,

tuvastatakse kohtuotsusega kriminaalasjas, siis peatas maakohus põhjendatult TsKS § 214 lg. p. 3

alusel menetluse tsiviilasjas.

Erikaebuses palus hagejate esindaja kohtulahendid tühistada. Menetluse peatamisega rikuti hagejate

õigust oma vara kasutada ja käsutada. PkS § 20 lg 3 sätete kohaldamine ei ole õige, sest Vladimir

Kuznetsov on surnud ja teda ei saa kriminaalasjas süüdi mõista ega otsustada hagejatele kuuluva vara

saatuse üle. Vara arestimine oli üldse ebaseaduslik, kuid kohus ei andnud sellele õiguslikku

hinnangut. Arestiti nii abikaasade ühisvara kui ka Tatjana Kuznetsova lahusvara (raha). AÕS §-de 80

lg 1 ja 89 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab,

samuti on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist.

Apellatsioonikohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse korras ei saa tuvastada fakti, kas vara on soetatud

kuritegelikul teel. Hagejad aga soovisid tuvastada vastupidist et vara ei ole soetatud kuritegelikul teel

saadud vahendite arvel ja seda saab lahendada vara aresti alt vabastamise hagi läbivaatamisel.

Kriminaalasi nr. 94740005 on peatatud teadmata ajaks ja kui see nii jääbki, siis ei ole hagejatel

võimalik saada oma rikutud varalistele õigustele kohtulikku kaitset.

Vastuses erikaebusele leidis Keskuurimisbüroo, et apellatsioonikohtu määrus on õige.

Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja kohtulahendid tühistada kaebuses toodud põhjustel.

Kolleegium leidis, et kohtulahendid tuleb tühistada protsessiõigusnormi väära kohaldamise tõttu.

TsKS § 214 lg 1 p. 3 kohaselt peatab kohus menetluse, kui asja läbivaatamine on võimatu enne teise

asja lahendamist, mis on läbivaatamisel tsiviil-, kriminaal- või halduskorras.

Kohtud jätsid tähelepanuta, et kohtus läbivaatamisel olevat kriminaalasja Vladimir Kuznetsovi kohta

ei ole, sest ta suri enne eeluurimistoimingute alustamist. Seetõttu ei olnud menetluse peatamine

tsiviilasjas seaduslik.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Harju Maakohtu 30. augusti 1995. a. määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.

oktoobri 1995. a. määrus ning saata asi läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada vandeadvokaat Gaida Kivinurmele kautsjon 200 (kakssada) krooni, mis on tasutud

Keila Panka 9. oktoobril 1995. a.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik