III-1/1-89/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKohtuistungist võttis mentlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. T. mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 19. juuni 1995.a. otsusega KrK § 142 lg 2 p. 1, 3 ja 4 järgi ning
Legislator headnote
AI generatedIII-1/1-89/95 · Riigikohus: osaliselt. Kuritegu kvalifitseeriti KrK § 142 lg 3 p. 1 järgi, kuid mõistetud karistusmäärad jäeti muutmata.
Full text
III-1/1-89/95
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 5. detsembril 1995.a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher
vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
A. T. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p. 1,3 ja 4 järgi.
Kohtuistungist võttis mentlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
A. T. mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 19. juuni 1995.a. otsusega KrK § 142 lg 2 p. 1, 3 ja 4 järgi ning
karistati 2 aasta vabadusekaotusega KrK § 47 sätete kohaldamisega tingimisi 3-aastase katseajaga. A. T.
tunnistati süüdi selles, et ta koos J. K. ja I. I. 14. oktoobri 1994.a. õhtul X, X tn. X-X L. P. korteris peksis
rusikate ja jalgade ning toolijalaga A.K., nõudis seejuures võlakirja kirjutamist 5000 kroonile, mille
kirjutamata jätmisel rünnata korterist enam ei lahku. Peale nõutud võlakirja vormistamist peeti korteris
vägivallatsenud isikud kinni. Kannatanule tekitati kuriteoga kerged terviserikkega kehavigastused.
Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi J. K. KrK § 142 lg 2 p. 1,3 ja 4 järgi ning karistati 3-aastase
vabadusekaotusega. I. I. karistati KrK § 142 lg 2 p. 1 ja 3 järgi 2-aastase vabadusekaotusega.
Eeluurimisel oli A. T., J. K. ja I. I. esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises KrK § 142 lg 3 p. 1 järgi -
tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega toimepandud väljapressimises. Linnakohus asus asja arutamisel
seisukohale, et, kuna kannatanu oli järgmisel päeval võimeline adekvaatselt seletama toimunut, ei saa
tekitatud kehavigastusi hinnata tervisele ohtliku vägivallana ning kvalifitseeris kuriteo ümber KrK § 142 lg 2
järgi.
Asjas esinenud riikliku süüdistaja apellatsioonprotestis ei nõustutud kuriteo ümberkvalifitseerimisega ning
taotleti ka karistusmäärade tõstmist.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. septembri 1995.a. otsusega rahuldati apellatsioonprotest
osaliselt. Kuritegu kvalifitseeriti KrK § 142 lg 3 p. 1 järgi, kuid mõistetud karistusmäärad jäeti muutmata.
Oma kassatsioonprotestis ei nõustu riigiprokuröri asetäitja J. Naaber A. T. karistuse mõistmisega tingimisi.
Kassaator ei pea põhjendatuks viidet kannatanu ja süüdimõistetute ühisele alkoholipruukimisele, kuna
kannatanu sattus süüdimõistetute meelevalda muudel asjaoludel. Kohtud ei arvestanud A. T. reaalsest
karistusest vabastamisel asjaoluga, et ta on varem neli korda kriminaalkorras karistatud, neist kolmel korral
tahtlike varavastaste kuritegude eest. Arvestades asjaolu, et KrK § 47 sätete kohaldamisega on kohus A. T.
sisuliselt karistusest vabastanud, on KrK § 20 ja 47 mõtte vastaselt kohtu poolt kohaldatud kohaldamisele
mittekuuluvat kriminaalseadust. Riigiprokuröri asetäitja taotleb oma kassatsiooprotestis Tallinna
Ringkonnakohtu 14. septembri 1995.a. otsuse tühistamist A. T. karistuse liberaalsuse tõttu.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi
seletuse, milles toetati protesti,
t u v a s t a s :
A. T. pani järjekordse kuriteo toime enne karistatuse kustumist ja joobeseisundis. Vabadusekaotuse
tingimuslik mittekohaldamine KrK § 47 sätete alusel on üldjuhul võimalik vähese raskusastmega kuritegude
eest karistuse mõistmisel, kui seda tingib tehiolude ja süüdlase isiku märkimisväärsete erisuste arvestamine.
Sisuline põhjendus A. T. karistusest vabastamiseks puudub. Arvestades tema kuriteost osavõtu madalamat
astet ja iseloomu on võimalik kaaluda KrK § 39 olulisemat arvestamist.
Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2; 64 p. 3 ja 4; 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 19. juuni 1995.a. otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi 14. septembri 1995.a. otsus A. T. mõistetud karistuse osas ja saata kriminaalasi
selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
Kohtuotsus jõustub 5. detsembril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja: Jüri Ilvest
Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher