Legislator Case Law & Legislation
III-1/1-89/95 ECLI:EE:RK:1995:3.1.1.89.95.345 AI generated

III-1/1-89/95 · Riigikohus

Case Number III-1/1-89/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Kohtuistungist võttis mentlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. T. mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 19. juuni 1995.a. otsusega KrK § 142 lg 2 p. 1, 3 ja 4 järgi ning

Legislator headnote

AI generated

III-1/1-89/95 · Riigikohus: osaliselt. Kuritegu kvalifitseeriti KrK § 142 lg 3 p. 1 järgi, kuid mõistetud karistusmäärad jäeti muutmata.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/1-89/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 5. detsembril 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. T. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p. 1,3 ja 4 järgi.

Kohtuistungist võttis mentlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

A. T. mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 19. juuni 1995.a. otsusega KrK § 142 lg 2 p. 1, 3 ja 4 järgi ning

karistati 2 aasta vabadusekaotusega KrK § 47 sätete kohaldamisega tingimisi 3-aastase katseajaga. A. T.

tunnistati süüdi selles, et ta koos J. K. ja I. I. 14. oktoobri 1994.a. õhtul X, X tn. X-X L. P. korteris peksis

rusikate ja jalgade ning toolijalaga A.K., nõudis seejuures võlakirja kirjutamist 5000 kroonile, mille

kirjutamata jätmisel rünnata korterist enam ei lahku. Peale nõutud võlakirja vormistamist peeti korteris

vägivallatsenud isikud kinni. Kannatanule tekitati kuriteoga kerged terviserikkega kehavigastused.

Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi J. K. KrK § 142 lg 2 p. 1,3 ja 4 järgi ning karistati 3-aastase

vabadusekaotusega. I. I. karistati KrK § 142 lg 2 p. 1 ja 3 järgi 2-aastase vabadusekaotusega.

Eeluurimisel oli A. T., J. K. ja I. I. esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises KrK § 142 lg 3 p. 1 järgi -

tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega toimepandud väljapressimises. Linnakohus asus asja arutamisel

seisukohale, et, kuna kannatanu oli järgmisel päeval võimeline adekvaatselt seletama toimunut, ei saa

tekitatud kehavigastusi hinnata tervisele ohtliku vägivallana ning kvalifitseeris kuriteo ümber KrK § 142 lg 2

järgi.

Asjas esinenud riikliku süüdistaja apellatsioonprotestis ei nõustutud kuriteo ümberkvalifitseerimisega ning

taotleti ka karistusmäärade tõstmist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. septembri 1995.a. otsusega rahuldati apellatsioonprotest

osaliselt. Kuritegu kvalifitseeriti KrK § 142 lg 3 p. 1 järgi, kuid mõistetud karistusmäärad jäeti muutmata.

Oma kassatsioonprotestis ei nõustu riigiprokuröri asetäitja J. Naaber A. T. karistuse mõistmisega tingimisi.

Kassaator ei pea põhjendatuks viidet kannatanu ja süüdimõistetute ühisele alkoholipruukimisele, kuna

kannatanu sattus süüdimõistetute meelevalda muudel asjaoludel. Kohtud ei arvestanud A. T. reaalsest

karistusest vabastamisel asjaoluga, et ta on varem neli korda kriminaalkorras karistatud, neist kolmel korral

tahtlike varavastaste kuritegude eest. Arvestades asjaolu, et KrK § 47 sätete kohaldamisega on kohus A. T.

sisuliselt karistusest vabastanud, on KrK § 20 ja 47 mõtte vastaselt kohtu poolt kohaldatud kohaldamisele

mittekuuluvat kriminaalseadust. Riigiprokuröri asetäitja taotleb oma kassatsiooprotestis Tallinna

Ringkonnakohtu 14. septembri 1995.a. otsuse tühistamist A. T. karistuse liberaalsuse tõttu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi

seletuse, milles toetati protesti,

t u v a s t a s :

A. T. pani järjekordse kuriteo toime enne karistatuse kustumist ja joobeseisundis. Vabadusekaotuse

tingimuslik mittekohaldamine KrK § 47 sätete alusel on üldjuhul võimalik vähese raskusastmega kuritegude

eest karistuse mõistmisel, kui seda tingib tehiolude ja süüdlase isiku märkimisväärsete erisuste arvestamine.

Sisuline põhjendus A. T. karistusest vabastamiseks puudub. Arvestades tema kuriteost osavõtu madalamat

astet ja iseloomu on võimalik kaaluda KrK § 39 olulisemat arvestamist.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2; 64 p. 3 ja 4; 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 19. juuni 1995.a. otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 14. septembri 1995.a. otsus A. T. mõistetud karistuse osas ja saata kriminaalasi

selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 5. detsembril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher