III-1/1-88/95 · Riigikohus

III-1/1-88/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. detsembril 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

O. O. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p. 1,2 ja 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu O. O. kaitsja vandeadvokaat Mall Saar ja

Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

O. O. esitati süüdistus KrK § 142 lg 2 p. 1,2 ja 3 järgi selles, et ta 15. aprillil 1995.a. ajavahemikul kella 8-10

X vallas X küla metsas eelneval kokkuleppel koos A. K. pani toime väljapressimise. O. O. nõudis U. R.

17000 krooni üleandmist, pekstes seejuures kannatanut käte ja jalgadega pähe ja keha piirkonda ning tekitas

sellega kannatanule kerge terviserikketa kehavigastuse. Seejärel lükkas ta U. R. autosse, kus pani tal käed

raudu ja ähvardas raha mittesaamisel sandiks teha, s.t. tekitada üliraske kehavigastuse.

Võru Maakohtu 27. juuli 1995.a otsusega kvalifitseeriti kuritegu ümber ja tunnistati O. O. süüdi KrK § 188

järgi ning karistati arestiga 3 kuuks. Maakohus leidis, et O. O., olles pandud varastatud arvutitehnika ostu -

müügi tehinguga olukorda, kus ta kandis reaalset varalist kahju ning tundes müüjatest vaid U. R., pööras

varalise kahju hüvitamise nõude viimase vastu. U. R., aimates et arvutitehnika ei ole saadud seaduslikul teel,

ei teatanud sellest heausklikule ostjale O. O. Viimane ei teadnud, kas U. R. ostu - müügi tehingust ka mingit

tulu sai ja tema jaoks oli U. R. isik, kes osales tehingus. Kohtuotsuse kohaselt peale Võru Maakohtu

31. märtsi 1995.a. otsust oli ka U. R. teadlik, et O. O. ei nõua tagasi mitte võõrast vara või mingit muud

varalist kasu vaid tahab tagasi saada oma raha. Samas leiab Võru Maakohus, et O. O. asus oma vara tagasi

nõudma ebaseaduslikus korras, tekitades kannatanule kehavigastuse, mis on KrK § 188 mõttes oluline kahju

isiku seadusega kaitstud huvidele.

Võru Maakohtu 27. juuli 1995.a. otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Võru Prokuratuuri abiprokurör

U. Tammiksaar. Protestis taotleti Võru Maakohtu otsuse tühistamist ja O. O. süüdimõistmist KrK § 142 lg 2

p. 1, 2 ja 3 järgi ning karistamist vabadusekaotusega 6 kuuks. Protesti kohaselt on tõendatud, et O. O. oli

teadlik sellest, et tal puudub õigus (ka oletatav õigus) nõuda tekitatud kahju hüvitamist U. R. poolt.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium 27. septembri 1995.a otsusega jäeti Võru Maakohtu 27. juuli

1995.a. otsus O. O. suhtes muutmata ja apellatsioonprotest rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör T. Vassilevskaja.

Protestis leitakse, et õige ei ole ringkonnakohtu väide nagu O. O., nõudes U. R. raha üleandmist, teostas sel

moel oma oletatvat õigust tagasi saada temale kuuluvat vara isikult, kes vahendas ebaseaduslikku ostu -

müügi tehingut. See kohtu seisukoht ei tulene KrK § 188 dispositsiooni nõudest. Oletatava õigusena

käsitletakse süüdlase poolt ekslikult temale kuuluvaks peetavat õigust, mis tegelikult temale ei kuulu. O. O.

pole kordagi väitnud, et arvas endal olevat õiguse nõuda U. R. raha, mis läks tal kaotsi seoses arvutite ostu -

müügi tehingu ebaseaduslikkuse tuvastamisega. Ta nõudis, et U. R. vahendaks teda arvutite müüjatega. Veel

väidetakse protestis, et ei ole tõendatud U. R. vahendaja roll selles arvutitehnika ostu - müügi tehingus.

Kokkuvõttes taotletakse protestis Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 1995.a. otsuse

tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

Vastuväidetes kassatsioonprotestile peab süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat M. Saar kassatsioonprotesti

põhjendamatuks ja palub selle rahuldamata jätmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri seletuse,

milles toetati protesti ja kaitsja seletuse, milles taotletakse protesti rahuldamata jätmist

l e i d i s :

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses märgitakse õigesti, et O. O. poolt toimepandud kuriteo

kvalifitseerimine omavolina on põhjendatud ja rajaneb eeluurimisel kogutud ning kohtuliku uurimise käigus

kontrollitud tõenditel.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht väljapressimise ja omavoli piiritlemisel on toodud R. P. jt.

süüdistusasjas 14. novembril 1995.a. tehtud kohtuotsuses (III-1/1-79/95). Selle kohaselt tuleb eristamisel

lähtuda eelkõige kuriteo objektist. Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara,

varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus.

Väljapressimine on välistatud kui nõutakse vara, millele süüdlasel on õigus. Omavoli on aga valitsemiskorra

vastane kuritegu, kus omanik teostab oma tõelist või oletatavat õigust ebaseaduslikul teel. Omavoli koosseis

eeldab oma õiguse realiseerimist. Oletatav õigus võib olla objektiivselt põhjendamatu, kuid kui oli leidnud

tõendamist, et süüdlane subjektiivselt pidas seda oma tegelikuks õiguseks, moodustab selle ebaseaduslik

realiseerimine omavoli koosseisu. Ringkonnakohtu seisukoht, et U. R. oli vahendajaks varastatud

arvutitehnika müümisel O. O. on kooskõlas toimiku materjalidega. O. O. on järjekindlalt väitnud, et arvas

endal olevat õiguse nõuda varastatud asjade ostu - müügi tehingu läbi kantud varalise kahju hüvitamist selle

tehingu vahendajalt U. R. Need süüdimõistetu väited ei ole eeluurimisel ega kohtuliku menetluse käigus

kummutatud. Seetõttu on Võru Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigesti tõlgendanud

kõrvaldamata kahtlused kohtualuse kasuks ja lugenud tõendatuks, et O. O. oli õigus nõuda kahju hüvitamist

U. R.

Kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete

kohaselt oleks aluseks kohtuotsuse tühistamiseks.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 1995.a. otsus O. O. süüdistusasjas

muutmata.

2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 5. detsembril 1995.a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher