III-1/1-87/95 · Riigikohus

III-1/1-87/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. novembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Peeter Vaher ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

K. V. süüdistuses KrK § 1483 lg 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa õigeksmõistetu K. V., kannatanute esindaja Olev Kuklase ja

Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Põlva Maakohtu 24. mai 1995. a. otsusega mõisteti K. V. süüdi KrK § 1483 järgi ja teda karistati 4 - kuulise

vabadusekaotusega KrK § 47 alusel tingimisi 3 - aastase katseajaga.

K. V. mõisteti KrK § 1483 lg 3 järgi süüdi selles, et ta isikuna, kelle suhtes on 5. oktoobril 1994. a. Põlva

Maakohtu poolt välja kuulutatud pankrot ja kes on andnud võlgnikuvande, on peale seda üles töötanud

metsamaterjali, müües 1. detsembril 1994. a. AS M 4 tm kuusepaberipuud 1400 krooni väärtuses ja 3,4 tm

kasepaberipuud 1156 krooni väärtuses. Peale selle müüs ta 2. detsembril 1994. a. AS S 3,8 tm

kuusepaberipuud, saades selle eest tulu 1368 krooni.

Enne pankroti väjakuulutamist müüs K. V. AS L 9.-23. septembril 1994. a. 18,4 tm kuuse- ja kasepaberipuud

5395 krooni väärtuses. Saadud tulusid varjas ta kohtu, pankrotihalduri ja võlausaldajate eest, millega rikkus

EV Pankrotiseaduse § 35-37 sätteid.

Süüdistuse kohaselt K. V. isikuna, kes on andnud võlgnikuvande, varjas oma vara, pannes sellega toime

kuriteo KrK § 1483 lg 3 järgi.

Põlva Maakohus leidis, et vara varjamine on seaduse mõtte kohaselt ka raha varjamine, kuna raha on

materiaalne ehk kehaline ese asjaõiguse tähenduses. Ka tegeles kohtualune ettevõtlusega ilma kohtu loata ja

varjas vara, sest paberipuu müük peale pankroti väljakuulutamist on majandustegevus, mille sisuks oli tulu

saamine.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium mõistis 29. septembri 1994. a. otsusega K. V. KrK § 1483 lg 3

järgi õigeks põhjendusel, et KrK § 1483 lg 3 nõuab vande andmist just nimelt kohtus ja see nõue oli antud

juhul täitmata. Valevanne vormistati peale kohtuistungit maakohtu kantseleis K. V. ja pankrotihalduri poolt.

Riigiprokuratuuri prokurör T. Vee ei vaidlusta oma kassatsioonprotestis seisukohta, et K. V. ei saa süüdi

mõista KrK § 1483 lg 3 järgi, küll aga seda,et Tartu Ringkonnakohus ei ole arvestanud KrMK § 215 lg 4 ega

ka AKKS § 32 lg 1 p. 2 nõuetega ning pole tunnistanud kohtualust süüdi kergemas - KrK § 1483 lg 1

sätestatud kuriteos, mille koosseis leidis tõendamist nii Põlva Maakohtus kui ka Tartu Ringkonnakohtus.

Protestis taotletakse Tartu Ringkonnakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja asja saatmist samale

kohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus.

Oma kassatsioonkaebuses taotleb kannatanute - võlausaldajate esindaja pankrotihaldur O. Kuklase Tartu

Ringkonnakohtu 29. septembri 1995. a. otsuse tühistamist seoses kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulas ära kohtuistungile ilmunud

menetlusosalised. K. V. esines esmalt taotlusega, et asja ei arutataks ilma tema kaitsja vandeadvokaat Kaljo

Kuusmaa osavõtuta, kellega olevat tal sõlmitud 21. novembril 1995. a. kokkulepe Riigikohtus esinemiseks.

Kontrollimisel alusetuks osutunud taotlusele lisaks selgitas K. V., et ei pea ennast süüdlaseks KrK § 1483

ühegi lõike järgi, kuna sooritas süüdistuses käsitletud tehingud oma võlgade katteks. Kannatanute esindaja

O. Kuklase taotles oma kassatsioonkaebuse rahuldamist, prokurör toetas kassatsioonprotesti. Riigikohtu

kriminaalkolleegium

t u v a s t a s :

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma 29. septembri 1995. a. otsuses andnud põhjendatud

hinnangu K. V. ja pankrotihaldur O. Kuklase poolt vormistatud võlgnikuvande mittevastavusele vormi-, sisu-

ja protseduurinõuetele. Sellest tulenevalt ei peetud võimalikuks võtta seda dokumenti KrK § 1483 lg 3

inkrimineerimise aluseks.

Samas ei ole ringkonnakohus järginud KrMK § 263 lg 1 p. 3 sätteid, mille kohaselt kohus peab

nõupidamistoas lahendama küsimuse, kas tegu, milles kohtualust süüdistatakse, sisaldab kuriteokoosseisu ja

millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis see on ette nähtud.

Põlva Maakohtu otsusega on tuvastatud, et tegu, milles Viitameest süüdistati, on osaliselt - välja arvatud

võlgnikuvande andmine, toimunud. Seda ilmselget asjaolu ei ole vaidlustatud ka Tartu Ringkonnakohtu

otsuses. Enne Viitamehe õigeksmõistmist tulnuks aga vastata küsimusele, kas see tegu ei kujuta endast mõne

teise KrK paragrahvi, lõike või punkti järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Antud konkreetsel juhul tuleb kaaluda

KrK § 1483 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 2 ja 3, 65 lg 3, kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. septembri 1995. a. otsus Kalju Viitamehe õigeksmõistmises ja

saata kriminaalasi Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukooseisus.

2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

3. Kannatanute esindaja O. Kuklase kassatsioonprotest rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 28. novembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Peeter Vaher, Jüri Rätsep