III-3/1-34/95 · Riigikohus

III-3/1-34/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 24. novembril 1995. a.

Aktsiaseltsi Vare kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 27 lg 2 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 23. novembril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Vare kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. juuli 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II3/153/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa AS Vare esindajad Heikki Anipai ja vandeadvokaat Liina

Linsi. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

7. märtsil 1995. a. andis Vabariigi Valitsus korralduse nr. 236k järgmises sõnastuses:

"Kaitseministeeriumil võtta üle endise NSV Liidu relvajõudude kasutuses olnud elamud vastavalt

käesoleva korralduse lisale." Lisas "Endise NSV Liidu relvajõudude kasutuses olnud ülevõetavad

elamud" on loetletud 23 objekti alljärgnevalt: 1. Tööstuse 3V; 2. Tööstuse 58; 3. Tööstuse 60;

4. Tööstuse 62; 5. Tööstuse 62A; 6. Tööstuse 64; 7. Hundipea 3; 8. Suur-Ameerika 4; 9. Marja 4;

10. Marja 4A; 11. Kalevi 11; 12. Petrooleumi 8; 13. Petrooleumi 8A; 14. Suur-Karja 12; 15. Nisu 6;

16. Rukki 9; 17. Seemne 2; 18. Koplirand 12; 19. Erika 9; 20. Erika 11; 21. Sõle 48; 22. Pähkli 2;

23. Klaasi 19 (RT I 1995, 32, 424).

10. aprillil 1995. a. esitas AS Vare Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Vabariigi

Valitsuse 7. märtsi 1995. a. korraldus nr. 236k täielikult seadusevastaseks. Kaebuses leiti, et see

korraldus on vastuolus Põhiseaduse §ga 32 lg 2. Kaebuse esitaja omandas 21. novembril 1991. a.

ostu-müügilepingute alusel Vabariigi Valitsuse vaidlustatud korralduse lisas märgitud elamutest

Tööstuse 3V, 58, 60, 62, 62A, 64, Hundipea (end. Lume) 3, Suur-Ameerika 4, Marja 4 ja 4A,

Petrooleumi 8 ja 8A, Suur-Karja 12, Nisu 6, Rukki 9, Seemne 2, Koplirand 12, Erika (end.

Nahhimovi) 9 ja 11 ning Pähkli 2. Ostu-müügilepinguid ei ole kehtetuks tunnistatud. AS Vare väitis,

et vaidlustatud korraldusega piiratakse tema õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

Tallinna Halduskohtu 19. mai 1995. a. otsusega AS Vare kaebus rahuldati. Kohus leidis, et Vabariigi

Valitsuse 7. märtsi 1995. a. korralduse nr. 236k andmise ajal kehtisid AS Vare ja sõjaväeosa nr. 10717

vahel sõlmitud elamute ostu-müügilepingud. Seega kuuluvad elamud Tallinnas Tööstuse 3V, 58, 60,

62, 62A, 64, Hundipea 3, Suur-Ameerika 4, Marja 4 ja 4A, Petrooleumi 8 ja 8A, Suur-Karja 12,

Nisu 6, Rukki 9, Seemne 2, Koplirand 12, Erika 9 ja 11 ning Pähkli 2 aktsiaseltsile Vare. Põhiseaduse

§ 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta

võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse

eest. Tallinna Halduskohus tunnistas Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 1995. a. korralduse nr. 236k

täielikult seadusevastaseks aktsiaseltsile Vare omandiõiguse alusel kuuluvate hoonete osas, mis on

märgitud korralduse lisa punktides 110, 1220 ja 22.

31. mail 1995. a. esitas Vabariigi Valitsus Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

palus tühistada halduskohtu otsuse, teha uus otsus ning jätta AS Vare kaebus rahuldamata. Apellant

leidis, et kohtuotsuses anti väär hinnang asjas kogutud tõenditele, sh. Vabariigi Valitsuse esindaja

seletusele väljendi "üle võtma" tõlgendamise kohta. Apellant väitis, et sõnade ja terminite

tõlgendamisel tuleb lähtuda nende üldlevinud tähendusest. Kohtuotsusest ei selgu, miks väljend "üle

võtma" tähendab kohtu arvates ainult kohtuvälist faktilist ülevõtmist, millega rikutakse omandi

puutumatust ja kaitstust.

Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuli 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu 19. mai 1995. a.

otsus, tehti uus otsus ning jäeti AS Vare kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuses märgiti, et

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. detsembri 1994. a. otsuses leiti, et endise

NSV Liidu relvajõudude valduses ja kasutuses olnud kinnisvara - maa, hooned ja rajatised - olid ja on

Eesti riigi omand. NSV Liidu relvajõud ning tema struktuuriüksused ei olnud Eesti Vabariigi

territooriumil paiknevate maa-alade, ehitiste ja objektidega tehtavate tehingute legaalseks subjektiks.

Ringkonnakohus leidis, et riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus ja kohustus lasub

Vabariigi Valitsusel. Valitsus ei ole korralduses loetletud hooneid kellelegi võõrandanud. Seega on

Vabariigi Valitsus andnud 7. märtsi 1995. a. korralduse nr. 236k oma pädevuse piires ja kooskõlas

Põhiseaduse §ga 32. Vaidlustatud korraldus annab Kaitseministeeriumile õiguse kasutada kõiki

seadusega lubatud meetmeid Eesti Vabariigile kuuluva vara ülevõtmiseks.

AS Vare esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. juuli 1995. a. otsusele

kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaatori arvates rikkus ringkonnakohus HKS § 35,

mille kohaselt ringkonnakohus ei või kohtuotsust tühistada, kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse

kohtuotsuse põhjendatust motiivil, et halduskohus on andnud protsessiosalise seletusele väära

hinnangu ilma seda tõendit vahetult kontrollimata ja esitamata motiive, miks seda tõendit tuleb teisiti

hinnata. Ringkonnakohus tegi otsuse mitte apellatsioonkaebuses taotletud alusel, vaid uuel alusel,

ületades seega apellatsioonkaebuse piire.

Kassaator väidab, et ringkonnakohus on alusetult leidnud, et Tallinna Halduskohtu otsus kuulub

tühistamisele materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 2

lg 1 kohaselt lähtutakse seaduse tõlgendamisel seaduses kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest.

Väljend "üle võtma" ei tähenda "üle võtmise organiseerimist, hageja lepingute kehtetuks

tunnistamiseks kohtusse pöördumist ega läbirääkimistesse asumist, vaid üheselt üle võtmist".

Vabariigi Valitsuse esindaja vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et ringkonnakohus ei ületanud

apellatsioonkaebuse piire, vaid asus tõendite hindamisel teisele seisukohale kui esimese astme kohus.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Põhjendatud on kassaatori väide, et Tallinna Ringkonnakohus ületas asja läbivaatamisel

apellatsioonkaebuse piire. HKS § 27 lg 2 sätestab, et ringkonnakohus vaatab asja läbi üksnes

apellatsioonkaebuses toodud piirides. Kui aga ringkonnakohus tuvastab HKS §s 36 tähendatud

kohtumenetluse normide rikkumise, ei ole ringkonnakohus seotud kaebuse piiridega.

Antud asjas ei tuvastanud ringkonnakohus HKS §s 36 sätestatud kohtumenetluse normide rikkumist.

Vabariigi Valitsuse apellatsioonkaebuses taotleti Tallinna Halduskohtu 19. mai 1995. a. otsuse

tühistamist üksnes kohtumenetluse seaduse nõuete rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebuses leiti, et

kohtuotsuses ei antud hinnangut kõigile asjas kogutud tõenditele, sealhulgas protsessiosaliseks olnud

Vabariigi Valitsuse esindaja seletusele vaidlustatud korralduse kohta.

HKS § 38 lg 4 ning TKS §de 313 lg 1 ja 232 lg 4 kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas

kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus

need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Ringkonnakohus,

esitamata põhjendusi, jättis apellandi väited tähelepanuta.

Õigesti on ringkonnakohtu otsuses märgitud, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

21. detsembri 1994. a. otsusega (RT I 1995, 2/3, 34) tunnistati kehtetuks Eesti Vabariigi territooriumil

endise NSV Liidu relvajõudude valduses või kasutuses olnud ja olevate maa-alade, hoonete ja

rajatistega sooritatud tehingute kehtetuks tunnistamise seaduse § 1. Samas otsuses leidis

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et endise NSV Liidu relvajõudude valduses ja kasutuses

olnud kinnisvara - maa, hooned ja rajatised olid ja on Eesti riigi omand ning NSVL relvajõud ning

tema struktuuriüksused ei olnud Eesti Vabariigi territooriumil paiknevate maa-alade, ehitiste ja

objektidega tehtavate tehingute legaalseks subjektiks.

AS Vare ja sõjaväeosa nr. 10717 vahel sõlmiti 21. novembril 1991. a. ostu-müügilepingud Vabariigi

Valitsuse 7. märtsi 1995. a. korralduse nr. 236k lisas punktides 110, 1220 ja 22 loetletud elamute

kohta. Kohtud on õigesti leidnud, et õigusliku hinnangu nimetatud ostu-müügilepingutele saab anda

tsiviilkohtumenetluse korras. Selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

31. jaanuari 1995. a. otsusega tsiviilasjas nr. III2/16/95 (RT III 1995, 2, 16).

Nendel põhjustel kassatsioonkaebus rahuldatakse. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

10. juuli 1995. a. otsus haldusasjas nr. II3/153/95 kuulub tühistamisele.

Juhindudes HKS §dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuli 1995. a. otsus haldusasjas nr. II3/153/95 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada aktsiaseltsile Vare kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 1. detsembril 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel