III-2/1-86/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, Ilme Tiirmaa ja tema esindaja vandeadvokaat K. Lille osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. novembril
Legislator headnote
AI generatedIII-2/1-86/95 · Riigikohus: Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, Ilme Tiirmaa ja tema esindaja vandeadvokaat K. Lille osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. novembril
Full text
III-2/1-86/95
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 23. novembril 1995. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, Ilme Tiirmaa
ja tema esindaja vandeadvokaat K. Lille osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. novembril
1995. a.
Ilme Tiirmaa kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 1995. a. otsuse Ilme
Tiirmaa hagis Rein Eino vastu pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ja
pärandvara nõudmiseks.
Valga Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt tappis Villem Eino 13. jaanuaril 1994. a. oma
abikaasa Mall Eino, kes oli hageja õde. Seejärel lõpetas V. Eino oma elu enesetapuga. Hageja esitas
avalduse notarile seadusjärgse pärijana M. Eino pärandvara vastuvõtmiseks, samalaadse avalduse oli
esitanud Villem Eino pärijana (poeg) kostja. Notar väljastas pärimisõiguse tunnistuse kostjale, leides,
et V. Eino suri hiljem kui tema abikaasa M. Eino.
Hageja leidis, et vastavalt TsK § 535 lg 1 sätetele ei saanud V. Eino olla oma abikaasa pärijaks, kuna
tema oma õigusvastase käitumisega põhjustas M. Eino surma. Tuginedes TsK § 535 lg 1 ja 536 lg 1
p. 2 sätetele taotles hageja kostjale välja antud pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamist ja
kostjalt M. Einole kuulunud hoiuse väljamõistmist tema kasuks.
Kostja vaidles hagile vastu, leides, et V. Eino süü abikaasa tapmises ei ole kohtu poolt kindlaks
tehtud, seega on notar pärimisõiguse tunnistuse välja andnud seaduslikult. Enamuse varast olid V.
Eino ja M. Eino soetanud abielulise kooselu kestel, samuti olid nad oluliselt parandanud M. Einole
kuulunud talu olukorda ning tegemist on seega ühisvaraga, millest pool peaks kuuluma V. Eino
pärijale.
Valga Maakohus rahuldas 28. septembri 1994. a. otsusega hagi osaliselt, tunnistades TsK § 535 alusel
Valga notari poolt 15. juulil 1994. a. Rein Einole välja antud pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks ning
mõistis kostjalt välja kohtukulu 540 krooni hageja kasuks.
Ringkonnakohus tühistas Valga Maakohtu 28. septembri 1994. a. otsuse osaliselt 15. juulil 1994. a.
välja antud pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamise osas materiaalõiguse normi ebaõige
kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega jättis I. Tiirmaa hagi
rahuldamata.
Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vastavalt TsK §-le 535 lg 1 õigus pärida ei
seaduse ega testamendi järgi kodanikul, kes oma seadusevastaste tegudega, mis olid suunatud
pärandaja või mõne pärija või testamendis väljendatud pärandaja viimase tahte teostamise vastu,
soodustasid endi kutsumist pärimisele, kui see on kohtu korras kinnitamist leidnud.
Ringkonnakohus leidis, et nimetatud TsK sätted kuuluvad kohaldamisele isiku pärimisõigusest ilma
jätmise alusena üksnes juhul, kui pärija poolt pärandaja vastu sooritatud, kriminaalkorras karistatav
tegu on tõendamist leidnud kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega. Asjaolu, et KrMK § 5 lg 1 p. 8
sätted näevad ette kriminaalasjas menetluse lõpetamise isiku (kahtlustatava, süüdistatava) surma
korral, ei anna alust eeltoodust tulenevalt käsitleda eeluurimise või juurdluse staadiumis tehtud
määrust samaväärsena kohtuotsusega. Kuna V. Eino süüd M. Eino tahtlikus tapmises kohtuotsusega
kriminaalasjas kindlaks tehtud ei ole, ei ole tõendatud V. Eino poolt TsK § 535 lg 1 sätestatud
seadusevastase teo toimepanek ning puudub alus notari poolt Rein Eino nimele välja antud
pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks.
I. Tiirmaa palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu 30. juuni 1995. a. otsuse tühistada
materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus on ekslikult asunud seisukohale, et
TsK § 535 lg 1 kuulub kohaldamisele isiku pärimisõigusest ilma jätmise alusena üksnes juhul kui
pärija poolt pärandaja vastu sooritatud, kriminaalkorras karistatav tegu on tõendamist leidnud
kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega. Kuna V. Eino süüd oma abikaasa tapmises ei ole võimalik
kindlaks teha kohtuotsusega kriminaalasjas, siis tuleb uurija määrus kriminaalasja menetluse
lõpetamise kohta lugeda samaväärseks kohtuotsusega.
Vastustaja R. Eino peab kaebust põhjendamatuks ning palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.
Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 30. juuni 1995. a. otsus tuleb vastavalt TsKS §-le 347 p. 1
tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
Ringkonnakohus märkis otsuses õigesti, et ebaõige on käsitleda eeluurimise või juurdluse staadiumis
tehtud kriminaalasja lõpetamise määrust samaväärsena kohtuotsusega. Väär on aga
apellatsioonikohtu seisukoht, et V. Eino seadusevastane tegevus abikaasa M. Eino surma
põhjustamises peab olema kindlaks tehtud kohtuotsusega kriminaalasjas. TsK §-st 535 lg 1 tuleneb, et
isiku seadusevastase teo, mis oli suunatud pärandaja vastu, võib kohus kindlaks teha ka
tsiviilkohtumenetluses.
Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium
o t s u s t a s:
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks
samale apellatsioonikohtule.
Kaebus rahuldada.
Tagastada Ilme Tiirmaale 24. juulil 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
Eesistuja H. Jõks
Liikmed J. Luik, T. Vernik