III-2/1-86/95 · Riigikohus

III-2/1-86/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 23. novembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, Ilme Tiirmaa

ja tema esindaja vandeadvokaat K. Lille osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. novembril

1995. a.

Ilme Tiirmaa kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 1995. a. otsuse Ilme

Tiirmaa hagis Rein Eino vastu pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ja

pärandvara nõudmiseks.

Valga Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt tappis Villem Eino 13. jaanuaril 1994. a. oma

abikaasa Mall Eino, kes oli hageja õde. Seejärel lõpetas V. Eino oma elu enesetapuga. Hageja esitas

avalduse notarile seadusjärgse pärijana M. Eino pärandvara vastuvõtmiseks, samalaadse avalduse oli

esitanud Villem Eino pärijana (poeg) kostja. Notar väljastas pärimisõiguse tunnistuse kostjale, leides,

et V. Eino suri hiljem kui tema abikaasa M. Eino.

Hageja leidis, et vastavalt TsK § 535 lg 1 sätetele ei saanud V. Eino olla oma abikaasa pärijaks, kuna

tema oma õigusvastase käitumisega põhjustas M. Eino surma. Tuginedes TsK § 535 lg 1 ja 536 lg 1

p. 2 sätetele taotles hageja kostjale välja antud pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamist ja

kostjalt M. Einole kuulunud hoiuse väljamõistmist tema kasuks.

Kostja vaidles hagile vastu, leides, et V. Eino süü abikaasa tapmises ei ole kohtu poolt kindlaks

tehtud, seega on notar pärimisõiguse tunnistuse välja andnud seaduslikult. Enamuse varast olid V.

Eino ja M. Eino soetanud abielulise kooselu kestel, samuti olid nad oluliselt parandanud M. Einole

kuulunud talu olukorda ning tegemist on seega ühisvaraga, millest pool peaks kuuluma V. Eino

pärijale.

Valga Maakohus rahuldas 28. septembri 1994. a. otsusega hagi osaliselt, tunnistades TsK § 535 alusel

Valga notari poolt 15. juulil 1994. a. Rein Einole välja antud pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks ning

mõistis kostjalt välja kohtukulu 540 krooni hageja kasuks.

Ringkonnakohus tühistas Valga Maakohtu 28. septembri 1994. a. otsuse osaliselt 15. juulil 1994. a.

välja antud pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamise osas materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega jättis I. Tiirmaa hagi

rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vastavalt TsK §-le 535 lg 1 õigus pärida ei

seaduse ega testamendi järgi kodanikul, kes oma seadusevastaste tegudega, mis olid suunatud

pärandaja või mõne pärija või testamendis väljendatud pärandaja viimase tahte teostamise vastu,

soodustasid endi kutsumist pärimisele, kui see on kohtu korras kinnitamist leidnud.

Ringkonnakohus leidis, et nimetatud TsK sätted kuuluvad kohaldamisele isiku pärimisõigusest ilma

jätmise alusena üksnes juhul, kui pärija poolt pärandaja vastu sooritatud, kriminaalkorras karistatav

tegu on tõendamist leidnud kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega. Asjaolu, et KrMK § 5 lg 1 p. 8

sätted näevad ette kriminaalasjas menetluse lõpetamise isiku (kahtlustatava, süüdistatava) surma

korral, ei anna alust eeltoodust tulenevalt käsitleda eeluurimise või juurdluse staadiumis tehtud

määrust samaväärsena kohtuotsusega. Kuna V. Eino süüd M. Eino tahtlikus tapmises kohtuotsusega

kriminaalasjas kindlaks tehtud ei ole, ei ole tõendatud V. Eino poolt TsK § 535 lg 1 sätestatud

seadusevastase teo toimepanek ning puudub alus notari poolt Rein Eino nimele välja antud

pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks.

I. Tiirmaa palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu 30. juuni 1995. a. otsuse tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus on ekslikult asunud seisukohale, et

TsK § 535 lg 1 kuulub kohaldamisele isiku pärimisõigusest ilma jätmise alusena üksnes juhul kui

pärija poolt pärandaja vastu sooritatud, kriminaalkorras karistatav tegu on tõendamist leidnud

kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega. Kuna V. Eino süüd oma abikaasa tapmises ei ole võimalik

kindlaks teha kohtuotsusega kriminaalasjas, siis tuleb uurija määrus kriminaalasja menetluse

lõpetamise kohta lugeda samaväärseks kohtuotsusega.

Vastustaja R. Eino peab kaebust põhjendamatuks ning palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 30. juuni 1995. a. otsus tuleb vastavalt TsKS §-le 347 p. 1

tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Ringkonnakohus märkis otsuses õigesti, et ebaõige on käsitleda eeluurimise või juurdluse staadiumis

tehtud kriminaalasja lõpetamise määrust samaväärsena kohtuotsusega. Väär on aga

apellatsioonikohtu seisukoht, et V. Eino seadusevastane tegevus abikaasa M. Eino surma

põhjustamises peab olema kindlaks tehtud kohtuotsusega kriminaalasjas. TsK §-st 535 lg 1 tuleneb, et

isiku seadusevastase teo, mis oli suunatud pärandaja vastu, võib kohus kindlaks teha ka

tsiviilkohtumenetluses.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale apellatsioonikohtule.

Kaebus rahuldada.

Tagastada Ilme Tiirmaale 24. juulil 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik