Legislator Case Law & Legislation
III-1/1-82/95 ECLI:EE:RK:1995:3.1.1.82.95.313 AI generated

III-1/1-82/95 · Riigikohus

Case Number III-1/1-82/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Sillamäe Linnakohtu 27. aprilli 1995.a. otsusega mõisteti A. K. süüdi KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi ning karistati

Legislator headnote

AI generated

III-1/1-82/95 · Riigikohus: Sillamäe Linnakohtu 27. aprilli 1995.a. otsusega mõisteti A. K. süüdi KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi ning karistati

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/1-82/95

K O H T U O T SU S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21.novembril 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas

avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. K. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Sillamäe Linnakohtu 27. aprilli 1995.a. otsusega mõisteti A. K. süüdi KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi ning karistati

viieaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Viru Ringkonnakohus jättis oma 7. septembri 1995.a.

otsusega eeltoodud lahendi sisuliselt muutmata, kuid ei arvestanud vastutust raskendava asjaoluna kuriteo

toimepanemist isiku poolt, kes varem on toime pannud kuriteo.

Viru Ringkonnakohtu otsusele on esitanud kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör Elo Kungla, kes

leiab, et ringkonnakohus on vastutust raskendava asjaolu väljajätmisega rikkunud KrMK § 215 ja KrK § 38

nõudeid. Samuti leitakse protestis, et kuna A. K. inkrimineeritud kuritegu "kuulub raskete hulka", siis

lähtudes KrK § 23 lg 7 nõuetest, peab ta karistust kandma kinnises vanglas.

Süüdimõistetu A. K. esitas vastuväited kassatsioonprotestile, milles palub talle määratud karistuse kandmise

kohta mitte muuta.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes palus

teha karistuse kandmise koha suhtes uue otsuse ning määrata A. K. karistuse kandmise kohaks kinnine

vangla,

leidis:

Vastavalt AKKS § 26 sätetele juhindub ringkonnakohus asja kohtulikul arutamisel kriminaalmenetluse

koodeksi §-de 226, 239-255 sätetest. Asja läbivaatamise ulatuse apellatsioonikohtus sätestab AKKS § 20,

mitte aga KrMK § 215 nagu ekslikult väidetakse kassatsiooniprotestis. KrK § 38 lg 1 toodud vastutust

raskendavat asjaolu on kohtul, olenevalt esimese kuriteo iseloomust, õigus mitte lugeda vastutust

raskendavaks ning Viru Ringkonnakohus on seda sätet järginud.

KrK § 23 lg 7 kohaselt kannavad esimese astme kuriteo toimepannud isikud karistust kinnises vanglas. See

säte on obligatoorse iseloomuga ja ei võimalda kohtul määrata teist karistuse kandmise kohta. A. K. poolt

toimepandud kuritegu on esimese astme kuritegu.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Sillamäe Linnakohtu 27. aprilli 1995.a. otsus ja Viru Ringkonnakohtu 7. septembri 1995.a. otsus

A. K. karistuse kandmise koha määramise osas ja määrata temale karistuse kandmise kohaks kinnine vangla.

Riigiprokuratuuri kassatsiooniprotest rahuldada osaliselt.

Otsus jõustub 21. novembrist 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest, Lea Kalm, Jüri Rätsep