III-3/1-36/95 · Riigikohus

III-3/1-36/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 10. novembril 1995. a.

E. Vendelini esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine Halduskohtumenetluse seadustiku § 19

lg 5 ebaõige kohaldamise tõttu eluruumide erastamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 9. novembril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Erika Vendelini esindaja Henn-Olav Laane

kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 14. augusti 1995. a. määrusele haldusasjas nr. II-

3/174/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Henn-Olav Laane ja vandeadvokaat Endel Saadoja. Juures

oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Erika Vendelin kasutab alates 1945. a. üürilepingu alusel ühte 27,3 m2 tuba kolmetoalises

ühiskorteris Tallinnas, Pärnu mnt. 610. Nimetatud ühiskorterit kasutasid üürilepingu alusel veel Aime

Põld ja tema tütar Kai Randmäe.

Seoses kõrge ea (sündinud 1904. a.) ja tervise halvenemisega määras Tallinna Oktoobri

Rajoonivalitsus 23. oktoobril 1990. a. määrusega nr. 91 E. Vendelinile tema palvel hooldajaks õepoja

H.O. Laane. E. Vendelini teovõimet ei ole piiratud. Ühiskorteri elanikud A. Põld ja K. Randmäe

teadsid, et H.O. Laane on E. Vendelini hooldaja. H.O. Laane väitel kasutab ta E. Vendeliniga sama

tuba 3. märtsi 1994. a. üürilepingu alusel.

14. aprillil 1994. a. tegi E. Vendelin notariaalse volituse tema nimel tehingute tegemiseks, vara

valitsemiseks ja käsutamiseks, kohtutes ning administratiivasutustes esinemiseks H.O. Laanele.

Samal päeval, 14. aprillil 1994. a. sõlmisid E. Vendelin ja H.O. Laane notari juures kokkuleppe selles,

et eluruumi Tallinnas, Pärnu mnt. 610 ostab H.O. Laane.

24. mail 1994. a. kinnitas Tallinna Vanalinna Elamuekspluatatsioonivalitsuse (käesoleval ajal Tallinna

Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte) juhataja Rein Koit A. Põllu ja E. Vendelini poolt

sõlmitud kokkuleppe selle kohta, et mitme üürilepingu alusel kasutatava korteri Tallinnas, Pärnu

mnt. 610 ostab tervikuna K. Randmäe. 30. juunil 1994. a. vormistati nimetatud korteri ostu-

müügileping K. Randmäe ja Tallinna Vanalinna EEV juhataja R. Koidu vahel ja tõestati notari poolt.

H.O. Laanet kui E. Vendelini hooldajat ja volitatud isikut selle kokkuleppe sõlmimise juurde ei

kutsutud.

29. juulil 1994. a. esitas H.O. Laane kaebuse Tallinna Halduskohtule, leides, et E. Vendelin ei ole

kirjutanud allkirja nimetatud kokkuleppele. E. Vendelin väidab ise, et ei ole soovinud sellisele

kokkuleppele alla kirjutada. H.O. Laane taotles kirjaekspertiisi. H.O. Laane esitas kohtule tõendi selle

kohta, et ka tema esitas 19. mail 1994. a. Tallinna Vanalinna EEVle nimetatud korteri erastamiseks

avalduse, mis on kooskõlas E. Vendeliniga 14. aprillil 1994. a. sõlmitud notariaalses kokkuleppes

sisalduva tahteavaldusega.

H.O. Laane oli seisukohal, et antud asjas on rikutud Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 5 p. 5.

Selle sätte kohaselt ei kuulu erastamisele mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid, kui

vähemalt üks üürnikest ei ole andnud kirjalikku nõusolekut, et eluruumi omanikuks saab üks

üürnikest või nende perekonnaliikmetest. H.O. Laane arvates rikuti seda sätet ka sellega, et tema kui

üürnikuga ei sõlmitud nimetatud kokkulepet korteri erastamiseks. H.O. Laane väitel käis ta korteri

erastamise pärast eelnevalt korduvalt Tallinna Vanalinna EEV juhataja R. Koidu vastuvõtul, kus

teatas, et temal on sõlmitud E. Vendeliniga 14. aprillil 1994. a. notariaalne kokkulepe nimetatud

korteri erastamiseks ja ta esitab vastavasisulise avalduse. H.O. Laanele kinnitati, et ilma temata

korterit ei erastata. H.O. Laane palus halduskohut tunnistada Tallinna Vanalinna EEV juhataja

R. Koidu toiming - kokkuleppe kinnitamine mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks

Tallinnas, Pärnu mnt. 610 - täielikult seadusevastaseks.

5. juunil 1995. a. tegi halduskohtunik määruse, millega lõpetas HKS § 19 lg 5 alusel menetluse selles

haldusasjas. Määruse kohaselt ei ole mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks

sõlmitav kokkulepe oma sisult õigustloov haldusakt, vaid tsiviilõigusliku tehingu sooritamiseks

sõlmitud kokkulepe. Kokkuleppe alusel on tsiviilõiguslik tehing käesolevaks ajaks sooritatud. Seega

on sellise tehingu sooritamiseks sõlmitud kokkuleppe kehtivuse küsimuse lahendamine tsiviilõiguslik

vaidlus ega kuulu halduskohtumenetlusse. Kaebuse esitajale tehti ettepanek esitada hagi Tallinna

Linnakohtusse Tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras.

15. juunil 1995. a. esitas H.O. Laane erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, paludes Tallinna

Halduskohtu 5. juuni 1995. a. määrus tühistada ja teha uus otsus, millega tunnistada Tallinna

Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte juhataja R. Koidu toiming - kokkuleppe

kinnitamine - täielikult seadusevastaseks.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 14. augusti 1995. a. määrusega jäeti Tallinna

Halduskohtu 5. juuni 1995. a. määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et

halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Halduskohus peab lahendama kaebuse

individuaalse iseloomuga haldusakti peale, välja arvatud siis, kui kaebuse kohaselt on tegemist sisult

tsiviilvaidlusega, mis peab kuuluma läbivaatamisele linnakohtus. Eluruumi ostu-müügilepingu

sõlmimiseks 24. mail 1994. a. kokkuleppe kinnitamine R. Koidu poolt ei ole õigustloov haldusakt.

Kokkuleppe sisusse puutuvat, s.t. kas selles oli väljendatud E. Vendelini tahe või kas ta üldse kirjutas

kokkuleppele ise alla, saab vaidlustada maa- ja linnakohtus tsiviilmenetluse korras.

H.O. Laane esitas kassatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

14. augusti 1995. a. määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule

teises koosseisus. Kassaator on seisukohal, et halduskohus on vääralt kohaldanud seadust.

Kokkuleppe kinnitamine korteri erastamiseks ei ole küll õigustloov akt, aga see on halduse üksikakt

ja seetõttu kuulub halduskohtu pädevusse. Tsiviilkohtul puudub võimalus halduse üksikakti

seaduslikkuse kontrollimiseks. Tsiviilkohus võib jätta seadusevastase haldusakti rakendamata, aga

seadusevastane akt jääb jõusse seni, kuni halduskohus ei tunnista seda seadusevastaseks.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Tallinna Halduskohtu 5. juuni 1995. a. määrusega lõpetati menetlus antud haldusasjas

Halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg 5 alusel põhjusel, et kaebus ei kuulu halduskohtu

pädevusse, kuna ta on seotud maa- või linnakohtu pädevusse kuuluva tsiviilõigusliku vaidlusega.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis, et halduskohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud.

Vastavalt HKS §dele 3 lg 1 p. 1 ja 4 lg 1 p. 4 kuulub halduskohtu pädevusse kaebuste lahendamine

kohaliku omavalitsuse täitevorgani ametiisiku toimingu peale. 29. juulil 1994. a. esitas H.O. Laane

kaebuse halduskohtule "Tallinna Vanalinna EEV juhataja Rein Koit'u toimingu peale: ebaseadusliku

kokkuleppe mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks kinnitamine" HKS §de 3 lg 1

p. 1 ja 4 alusel.

Ebaõige on halduskohtu ja ringkonnakohtu järeldus, et antud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Eluruumide erastamise seaduse § 6 p. 2 kohaselt toimub munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide

erastamine kohaliku omavalitsuse täitevorgani nõusolekul. Sama seaduse § 3 lg 5 (6. mai 1993. a.

redaktsioonis) kohaselt ei kuulu erastamisele mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid, juhul

kui vähemalt üks eluruumi üürnikest ei ole andnud kirjalikku nõusolekut, et eluruumi omanikuks

saab üks üürnikest või nende perekonnaliikmetest. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a. määrusega

nr. 198 kinnitatud Eluruumide erastamise korra (RT I 1993, 46, 641) punktides 2 ja 12 nähti ette, et

mitme üürilepingu alusel kasutatavaid eluruume erastatakse eluruumi kõigi üürnike kirjalikul

nõusolekul. Sellise eluruumi erastamiseks pidi eluruumi õigustatud subjekt esitama Eluruumide

erastamise korra lisas 3 ettenähtud vormikohase üürnikevahelise kokkuleppe, mis pidi olema

kinnitatud erastatava eluruumi asukoha järgses kohalikus omavalitsuses. Nimetatud lisas 3 toodud

kokkuleppe vormil oli ette nähtud kokkuleppe kinnitajaks kohaliku omavalitsuse esindaja. Antud

asjas on selliseks isikuks Tallinna Vanalinna EEV juhataja. Seetõttu kuulub kaebus lahendamisele

halduskohtus.

HKS § 3 lg 2 p. 1 mõtte kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse HKS §s 4 lg 1 nimetatud organi

asutuse ja ametiisiku õigusakti või toimingu peale esitatud kaebuste lahendamine üksnes juhul, kui

see õigusakt või toiming on tsiviil-, perekonna või tööõiguslik. TKS § 1 lg 1 ja 2 kohaselt on tsiviil,

perekonna ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlused tsiviilasjad, mida lahendavad maa ja linnakohtud.

Tallinna Vanalinna EEV juhataja, kinnitades kokkuleppe mitme üürilepingu alusel kasutatava

eluruumi ostmiseks, ei osalenud tsiviilõigussuhetes, vaid täitis avalik-õiguslikke ülesandeid.

Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on piiritlenud halduskohtu

pädevust ebaõigesti ja lõpetanud haldusasja menetluse HKS § 19 lg 5 alusel valesti.

Seetõttu kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja ringkonnakohtu määrus tühistamisele.

Juhindudes HKS §dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. augusti 1995. a. määrus haldusasjas nr. II3/174/95 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada Henn-Olav Laanele kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 14. novembril 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann