III-3/1-30/95 · Riigikohus

III-3/1-30/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 10. novembril 1995. a.

M. Mirka esindaja kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine Halduskohtumenetluse seadustiku § 9

lg 2 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 9. novembril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Martin Mirka esindaja vandeadvokaat Tõnu

Liiviku kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. juuli 1995. a. otsusele

haldusasjas nr. II3/150/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Jüri Kuuskemaa, Arvi Märtson ja Tiiu Viilup. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari 1994. a. korraldusega nr. 321k tagastati Martin Mirkale

Tallinnas Pikk t. 44 asuv hoone.

24. mail 1994. a. esitasid Pikk t. 44 elamu üürnikud J. Kuuskemaa, A. Märtson ja T. Viilup Tallinna

Halduskohtule kaebused, milles palusid tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari 1994. a.

korralduse nr. 321k seadusevastaseks, kuna see hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval

kujul.

Halduskohtus olid protsessiosalisteks kaebuse esitajad J. Kuuskemaa, A. Märtson, T. Viilup ja

Tallinna Linnavalitsuse esindaja. Tallinna Halduskohtu 13. juuni 1994. a. otsusega tunnistati Tallinna

Linnavalitsuse 25. veebruari 1994. a. korraldus nr. 321k täielikult seadusevastaseks. Sellele otsusele

esitas Tallinna Linnavalitsus apellatsioonkaebuse. Apellant leidis, et kohus oleks pidanud määrama

ehitustehnilise ekspertiisi ning lahendama vaidluse, lähtudes ekspertiisi tulemustest.

20. septembril 1994. a. määras Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium Pikk t. 44 hoone endisel

individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks ehitustehnilise ekspertiisi. Riigi Politseiameti

Kohtuekspertiisi Büroo 24. novembri 1994. a. ekspertiisiaktis nr. 103R/E antud eksperdi arvamuse

kohaselt on Pikk t. 44 elamu, võrreldes võõrandamisaegse kubatuuriga, suurenenud ümberehituse

tõttu 18 % ning elamu põhikonstruktsioone on asendatud vähemalt 54 %.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. jaanuari 1995. a. otsusega tühistati Tallinna

Halduskohtu 13. juuni 1994. a. otsus ja asi saadeti uueks arutamiseks samale kohtule teises

koosseisus. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus rikkus Halduskohtumenetluse seadustiku § 36

lg 1 p. 2, kuna tegi otsuse asja arutamisele kutsumata jäetud isiku M. Mirka õiguste kohta.

Asja uueks läbivaatamiseks ettevalmistamisel kaasas Tallinna Halduskohus 23. veebruari 1995. a.

määrusega kohtumenetlusse kolmanda isikuna M. Mirka. Asja arutamisel esitas M. Mirka esindaja

kohtule taotluse täiendavate materjalide väljanõudmiseks Vanalinna Kinnisvarahoolduse

Munitsipaalettevõttelt Pikk t. 44 hoone remondi ja restaureerimistööde kohta ajavahemikul 1987-

1992. a. ja korduva ekspertiisi määramiseks hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse

kindlakstegemiseks. Need taotlused jäeti halduskohtu 19. mai 1995. a. määrusega rahuldamata.

Määruse kohaselt ei ole korduva ekspertiisi määramise aluseks asjaolu, et kolmas isik ei saanud osa

võtta ekspertiisi tegemisest.

Tallinna Halduskohtu 19. mai 1995. a. otsusega tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari

1994. a. korraldus nr. 321k täielikult seadusevastaseks. Otsuse kohaselt ei ole omandireformi

objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara - Pikk t. 44 hoone - säilinud endisel

individualiseeritaval kujul, mistõttu selle tagastamine endisele omanikule oli ebaseaduslik.

2. juunil 1995. a. esitas kolmanda isiku M. Mirka esindaja apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellant palus tühistada Tallinna Halduskohtu 19. mai 1995. a. otsuse

kohtumenetluse seaduse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks samale

kohtule teises koosseisus.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. juuli 1995. a. otsusega jäeti halduskohtu otsus

muutmata. Ringkonnakohtu otsuses leiti, et apellandi viide protsessinormide rikkumisele esimese

astme kohtus on põhjendamatu. Kutsudes eksperdi kohtuistungile, andis kohus asjast huvitatud isiku

esindajale võimaluse esitada eksperdile täiendavaid küsimusi ja materjale. Ekspert möönis

kohtuistungil, et hoone põhikonstruktsioonide säilivuse protsent võib muutuda uue ekspertiisi korral,

kuid jäi kindlaks, et vaidlusalune hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul.

1. augustil 1995. a. esitas kolmanda isiku M. Mirka esindaja kassatsioonkaebuse, milles palub

Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 1995. a. otsuse tühistada kohtumenetluse seaduse olulise rikkumise

tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator väidab,

et kuna tema taotlused korduva ekspertiisi läbiviimiseks jäeti halduskohtu ja ringkonnakohtu poolt

rahuldamata, piirati sellega oluliselt M. Mirka kui protsessiosalise haldus ja tsiviilkohtumenetluse

seadustikega tagatud õigusi. Kassaator märgib, et ekspert, vastates suulistele küsimustele, väitis

eksperthinnangu veaks 10, maksimaalselt 20 protsenti. Kuni 20protsendilisel võimalikul veal on

oluline tähtsus eksperthinnangus esitatud 54 % tõepärasuse hindamisel, samuti otsustamisel, kas

hoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kassaator väidab, et tema poolt Vanalinna

Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõttelt väljanõutud täiendavate materjalide põhjal on

A. Alliksaare Kinnisvarabüroo andnud 26. juuli 1995. a. eksperthinnangu T 15/95, mille kohaselt

Pikk t. 44 hoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kassaator leiab, et lähteandmete

läbitöötamine ja teostatud insenerarvutused tõendavad vaidlustatud kohtulahendites aluseks võetud

Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo ekspertiisiakti koostamisel kasutatud materjalide

puudulikkust, ekspertarvamuse ühekülgsust ning ekslikkust.

J. Kuuskemaa, A. Märtsoni ja T. Viilupi vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et

kassatsioonkaebus on põhjendamatu ning ringkonnakohtu otsus on õige.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 2 kohaselt tagastatakse õigustatud subjektile vara, mis on

säilinud endisel individualiseeritaval kujul.

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise korra" p. 27 näeb ette, et kui kohaliku omavalitsuse täitevorganil on tekkinud

kahtlus vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise suhtes, teeb ta maa või linnavalitsuse poolt

määratud ekspertidele ülesandeks koostada selles küsimuses põhjendatud arvamus. Ekspertide

arvamus kuulub kinnitamisele kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt. Ekspertiisi määramisest

teatatakse õigustatud subjektile, kellel on õigus esitada eksperdile tõendeid ja dokumente.

Tallinna Linnavalitsus ei ole määranud Pikk t. 44 hoonele ehitustehnilist ekspertiisi. Ekspertiis tehti

asja menetlemisel Tallinna Ringkonnakohtus.

HKS § 9 lg 2 kehtestab, et ekspertiisi määramisest ja paikvaatluse teostamisest teatab halduskohtunik

protsessiosalistele, andes neile võimaluse esitada eksperdile küsimusi ja osa võtta paikvaatlusest.

Kolmas isik M. Mirka kaasati protsessiosaliseks alles pärast ekspertiisi tegemist. Seetõttu ei olnud tal

võimalik osa võtta eksperdi poolt teostatud elamu tehnilise seisukorra ülevaatusest, anda eksperdile

omapoolseid selgitusi ning esitada eksperdile lisadokumente.

M. Mirka protsessuaalsete õiguste rikkumine võis viia asja ebaõigele otsustamisele, kuna kohtute

järeldused rajanevad vaid Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo eksperdi arvamusel. Ekspert

möönis, et lisadokumentide saamisel ning lähteandmete muutumisel võib ekspertiisi tulemus oluliselt

muutuda.

Nendel põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele.

Juhindudes HKS §dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. juuli 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-

3/150/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada vandeadvokaat Tõnu Liivikule kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend

viis) krooni.

Määrus jõustub 16. novembril 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann