III-2/1-80/95 · Riigikohus

III-2/1-80/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 8. novembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, Ene

Tootseni ja Vaike Tootseni osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 1995. a.

Ene Tootseni kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 1995. a. otsuse E.

Tootseni hagis Vaike Tootseni ja Andres Tootseni vastu eluruumi kasutusõiguse tunnistamiseks.

E. Tootsen elas kuni 9. augustini 1985. a. Tartus Ropka 10-9 asuvas eluruumis oma isa Evald

Tootseni perekonnaliikmena. Nimetatud korterist lahkus E. Tootsen elama ja töötama Tallinnasse, kus

ta kirjutati sisse Ilmarise t. 5 ühiselamusse. Nimetatud elamispinnalt kirjutas E. Tootsen ennast välja

30. juunil 1989. a. 13. jaanuaril 1988. a. suri E. Tootseni isa Evald Tootsen ning Ropka 10-9 eluruumi

põhiüürnikuks tunnistati 10. märtsil 1993. a. A. Tootsen. E. Tootsenil käesoleva ajani

sissekirjutusjärgset elukohta ei ole.

Hagis Tartu Linnakohtule palus E. Tootsen tunnistada tema õigust kasutada võrdselt V. ja A.

Tootseniga elamiseks Tartus Ropka 10-9 eluruumi. Hageja väitis, et lahkus 1985. a. kodust

konfliktide tõttu ema V. Tootseniga. Hiljem lubasid ema ja vend A. Tootsen teda 1986-1987. a.,

1989. a. ja 1993. a. alguses korteris ajutiselt elada. Hageja leidis, et tema eemalviibimine

vaidlusalusest korterist on olnud mõjuvatelpõhjustel, ta ei ole soovinud eluruumist lahkuda mujale

elama ning elamuseaduse järgi ei ole ette nähtud eluruumist eemalviibimise tähtaega, mis annaks

aluse lugeda teda õiguse kaotanuks eluruumi kasutada.

Tartu Linnakohus jättis 12. septembri 1994. a. otsusega E. Tootseni hagi rahuldamata.

Tartu Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on õige ja põhjendatud ning juhindudes TsKS § 313

ja 319 p. 1 jättis selle muutmata. Otsuse motiivide kohaselt lahkus E. Tootsen 1985. a. augustikuus

Ropka tn. 10-9 korterist, asus tööle Tallinnasse ning registreeris end sisse Ilmarise tn. 5 Tallinnas.

Need asjaolud kinnitavad, et hageja lahkus Ropka tn. 10-9 eluruumist alaliselt elama teise elukohta

ning antud juhul ei olnud tegemist tema ajutise äraolekuga. Alalise lahkumisega vaidlusalusest

eluruumist lõpetas hageja elamuõigussuhte antud üürilepingu järgi ning kaotas ka õiguse selle

eluruumi kasutamiseks üürniku perekonnaliikmena. Kuna antud elamuõiguslik suhe hagejaga lõppes

ENSV Elamukoodeksi kehtimise ajal on linnakohus põhjendatult juhindunud selle seaduse §-st 60

lg 1.

Apellatsioonikohus pidas ebaõigeks linnakohtu otsuses toodud järeldust, et ENSV Elamukoodeksi

§ 60 lg 1 p. 1 ja 2 sätted jäid enne 1. juulit 1992. a. sõlmitud üürilepingute alusel eluruumi kasutavate

isikute suhtes kehtima ka pärast elamuseaduse vastuvõtmist. Elamuseaduse § 65 sätetest tulenevalt

kaotas ENSV elamukoodeks kehtivuse alates elamuseaduse jõustumise hetkest tema kõigi sätete osas.

Nimetatud järelduse ebaõigsus ei ole aga viinud linnakohut asja ebaõigele lahendamisele.

Apellandi viited elamuseaduse §-de 36 lg 2 ja § 38 lg 2 sätetele kui alustele, mis kinnitavad tema

õigust vaidlusalust eluruumi kasutada, ei ole asjakohased, kuna elamuseaduse sätted ei oma

tagasiulatuvat jõudu enne 1. juulit 1992. a. lõppenud elamuõigussuhetele. Apellandi väited, et ta elas

periooditi 1987. a., 1989. a. ja ka 1993. a. ajutiselt Ropka tn. 10-9 korteris ei tõenda, et tema

lahkumine sellest eluruumist 1985. a. oli ajutine.

Kassatsioonkaebuses palub E. Tootsen ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide

väära kohaldamise tõttu. Kassaator leiab, et elamuseaduse §-dest 36 lg.2 ja 38 lg 2 tulenevalt on tal

õigus vaidlusalust eluruumi kasutada, sest alaliselt teise elukohta ta elama ei ole asunud.

Vastustajad paluvad jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 26. mai 1995. a. otsuse tühistamiseks alus puudub.

Kassaatori väide, et ringkonnakohus tugines otsuse tegemisel kehtivuse kaotanud ENSV

elamukoodeksile ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märkis õigesti, et tulenevalt elamuseaduse §-st

65 kaotasid ENSV elamukoodeksi sätted kehtivuse elamuseaduse jõustumise hetkest. Seetõttu luges

ringkonnakohus põhjendatult ebaõigeks linnakohtu järelduse, et pärast elamuseaduse kehtestamist

jäid ENSV elamukoodeksi § 60 lg 1 p-de 1 ja 2 sätted kehtima enne 1. juulit 1992. a. sõlmitud

üürilepingute alusel eluruumi kasutavate isikute suhtes. Samuti on õige ringkonnakohtu seisukoht, et

enne 1. juulit 1992. a. lõppenud elamuõigussuhetele ei ole kohaldatavad elamuseaduse §-de 36 lg 2 ja

38 lg 2 sätted.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 1995. a. otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik