III-2/1-79/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kassaator Argo Viikmani osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 1995. a.
Legislator headnote
AI generatedIII-2/1-79/95 · Riigikohus: Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kassaator Argo Viikmani osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 1995. a.
Full text
III-2/1-79/95
M Ä Ä R U S
Tartus, 8. novembril 1995. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kassaator
Argo Viikmani osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 1995. a.
A. Viikmani erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 1995. a. määruse Argo
Viikmani hagis Riikliku Aktsiaseltsi Eesti Loto vastu lotovõidu vaidluses.
29. märtsil 1995. a. Tartu Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus A. Viikman kohtuotsusega
fikseerida, kas RAS-i Eesti Loto Tartu lotokioskist ostetud 8 piletit on osutunud võitnuks või mitte.
A. Viikman tasus 40 krooni riigilõivu.
Tartu Linnakohtu 6. aprilli 1995. a. määrusega keelduti avalduse vastuvõtmisest TsKS § 148 lg. 1 p-
de 6, 10, 11 alusel, sest hagiavaldus tulnuks esitada Eesti Loto asukoha järgi Tallinna Linnakohtusse
(TsKS § 137 lg. 2); hagiavalduses tulnuks märkida hagihind ja tasuda vastavalt riigilõivu (TsKS §
146 lg. 2 p. 4); kohtule tulnuks esitada dokumentide originaalid või nende tõestatud ärakirjad (TsKS §
117).
Tartu Ringkonnakohus lahendas A. Viikmani erikaebuse kirjalikus menetluses TsKS § 298 p. 3 alusel
ning jättis linnakohtu määruse muutmata täiendades määruse motiive. Apellatsioonikohus leidis, et
A. Viikmani avaldus tuli tagastada TsKS § 148 lg. 1 p. 1 alusel , kuna avaldus ei kuulu kohtu
pädevusse. A. Viikmani hagiavaldus ei ole tsiviilasi TsKS § 1 lg. 2 mõttes ja tegemist ei ole ka
erimenetluse asjas tekkinud õigusliku vaidlusega TsKS § 254 lg. 3 mõttes. A. Viikmanil on õigus
esitada hagi võidusumma väljamõistmiseks tasudes hagihinnalt riigilõivu.
Erikaebuses palus A. Viikman tühistada apellatsioonikohtu määruse ning hagi lahendada. Kohus
keeldus põhjendamatult avalduse vastuvõtmisest ja tegi tagaseljamääruse. Igal kodanikul on õigus
viibida oma kohtuasja arutamise juures. Apellatsioonikohus ei põhjendanud, miks avaldus ei kuulu
kohtu pädevusse ja kes selle siis lahendama peab. Hagis nõuti õiguse otsustamist, mitte millegi
väljamõistmist. Kohus ei saa hagejat kohustada esitama kompleksnõudeid.
Kolleegiumi istungil palus A. Viikman erikaebuse rahuldada.
Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb jätta muutmata.
TsKS § 298 p. 3 kohaselt võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit
pidamata, kui on esitatud erikaebus ja kohus ei pea kohtuistungit vajalikuks.
Erikaebuses esitatud väide, et apellatsioonikohus tegi protseduuriliselt ebaseadusliku tagaselja
määruse, ei ole õige. Tsiviilkohtupidamise seadustik annab kohtule õiguse erikaebust lahendada
kirjalikus menetluses.
TsKS § 148 kohaselt keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle, kui avaldus ei
kuulu kohtu pädevusse või ei allu sellele kohtule või ei vasta §-s 146 sätestatule või puudub §-s 147
nõutav või on kohtukulud tasumata.
Apellatsioonikohus märkis põhjendatult, et linnakohtu määruse motiivid hagi tagastamiseks hagejale
on õiged ja kooskõlas seadusega. Igaüks neist põhjustest on iseseisev alus avalduse menetlusse
võtmisest keeldumiseks.
Apellatsioonikohus on õigesti asunud seisukohale, et lotovõidu vaidlus ei kuulu kohtu pädevusse, sest
see ei ole tsiviilasi TsKS § 1 lg. 2 tähenduses, mida peaks kohus lahendama. Tsiviilasjana mõistetakse
tsiviilkohtupidamise seadustiku § 1 lg. 2 kohaselt tsiviilõigussuhetest tekkinud vaidlusi, mida kohus
saab algatada isiku avalduse alusel, kes taotleb oma õiguse või vabaduse kaitset (TsKS § 5 lg. 1 p. 1).
A. Viikman on oma avalduses nõudnud otsustamist, kas tal on tekkinud või ei ole tekkinud õigus
nõuda lotovõidu väljamõistmist. Sellise avalduse lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse ja
ringkonnakohus on õigesti märkinud, et A. Viikmanil on võimalus esitada hagi üldistel alustel. Seega
on kohus oma määruses märkinud, kuidas tuleb kõrvaldada asja menetlusse võtmist takistavad
asjaolud ja erikaebuse vastupidine väide ei vasta kohtumääruse sisule.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS § 346 p. 1 kolleegium
m ä ä r a s:
Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 1995. a. määrus ja erikaebus rahuldamata.
Eesistuja J. Luik
Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik