III-2/1-77/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa hageja esindaja vandeadvokaat J.Lepiku osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 1995. a.
Legislator headnote
AI generatedIII-2/1-77/95 · Riigikohus: Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa hageja esindaja vandeadvokaat J.Lepiku osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 1995. a.
Full text
III-2/1-77/95
MÄÄRUS
Tartus, 8. novembril 1995. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa hageja
esindaja vandeadvokaat J.Lepiku osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 1995. a.
AS-i EMV erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 1995. a. määruse hagiavalduse
vastuvõtmisest keeldumises AS-i EMV hagis AS-i GMP vastu tööettevõtulepingust tekkinud
võla 1 960 207 krooni nõudmiseks.
Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. juuni 1995. a. määrusega muutmata Tallinna Linnakohtu 9. mai
1995. a. määruse. Nimetatud määrusega keeldus linnakohus TsKS § 148 lg. 1 p. 5 alusel menetlusse
võtmast AS-i EMV hagiavaldust AS-i GMP vastu tööettevõtulepingu järgi tehtud tööde eest tasu
väljamõistmiseks, sest pooltevahelise lepingu p. 16. 3 kohaselt antakse lahkhelid seoses lepingu
kehtivuse, interpreteerimise ja kasutuselevõtmisega ning võimalike muudatuste ja nendest tuleneva
garanteeritud maksimumhinna muutusega, samuti lepingust tulenevate kahjude hüvitamise nõuetega,
milles pooled ei jõua kokkuleppele, lahendamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraazikohtule.
Ringkonnakohus leidis, et määrus on seaduslik ja AS-i EMV erikaebus tuleb jätta TsKS § 298 p. 3
kohaselt rahuldamata. Kui üks pool ei maksa ära lepingujärgset tasu tehtud tööde eest, kujutab tasu
väljamõistmise nõue endast lepingu mittetäitmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõuet ja
pooltevahelise lepingu arbitraaziklausli kohaselt kuulub selline nõue läbivaatamisele arbitraazikohtus.
Erikaebuses palub AS EMV tühistada ringkonnakohtu määrus tervikuna materiaalõiguse normi väära
kohaldamise tõttu ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassaator leiab,
et hagiavaldus, mille menetlusse võtmisest on keeldutud, ei sisalda kahju hüvitamise nõuet, mis
tööettevõtulepinguga on antud arbitraazikohtu pädevusse. Hagiavalduses palutakse välja mõista
tööettevõtulepigust tekkinud võlg ning see nõue kuulub kohtu pädevusse.
Vastustaja, AS GMP, peab ringkonnakohtu määrust õigeks ning palub jätta AS-i EMV erikaebus
rahuldamta.
Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata.
Tsiviilkoodeksi §-i 222 lg. 2 kohaselt mõistetakse kahju all ka kreeditori poolt tehtud kulutusi, mida
ta tegi seoses antud kohustisega, lootes selle täitmisele. Seega on ringkonnakohus põhjendatult
leidnud, et kui üks pool ei maksa lepingujärgset tasu tehtud tööde eest, siis selle tasu väljamõistmise
nõue on lepingu mittetäitmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue.
Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium
m ä ä r a s:
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. juuni 1995. a. määrus jätta muutmata.
Erikaebus jätta rahuldamata.
Eesistuja J.Odar
Liikmed L.Laarmaa, H.Jõks