III-1/3-37/95 · Riigikohus

III-1/3-37/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 14 . novembril 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg,

Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras

läbi kriminaalasja

M.K. süüdistuses KrK §-de 139 lg. 1, 141 lg. 2 p. 2, 3, ja 195 lg. 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Valga Maakohtu 29. märtsi 1995.a. otsusega mõisteti M.K. süüdi KrK §-de 139 lg. 1, 141 lg. 2 p. 2,3, ja 195

lg. 3 järgi ning teda karistati KrK § 40 alusel kuritegude kogumi eest karistuste osalisel liitmisel

vabadusekaotusega 7 aastat poolkinnises vanglas. Kohtuotsusega tunnistati M.K. süüdi selles, et ta varastas

10. mail 1994.a. Xxxxx maakonna Xxxxxx vallas Xxxxxxxxx vahtkonnast T.K. palke 11 384 krooni

väärtuses, 26. mail 1994.a. röövis ta Xxxxxx H baaris noaga ähvardades A.T.-lt 49 krooni ja dressid

väärtusega 180 krooni ning 26. mail 1994.a. huligaanitses Xxxxxx, ähvardades tänaval alaealisi K.L. ja I.I.

noa ja püstolitaolise esemega.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 1995.a. otsusega jäeti Valga Maakohtu 29. märtsi

1995.a. otsus muutmata. M. K. apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 1995.a. otsusega tühistati Valga Maakohtu 29. märtsi 1995.a.

otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 16. juuni 1995.a. otsus M.K-le KrK § 141 lg. 2 p. 2,3 järgi mõistetud

karistuse ning KrK § 40 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. Lõplikuks karistuseks mõisteti M.K-le 4

aastat vabadusekaotust.

Süüdimõistetu M.K. kassatsioonkaebus rahuldati, tema kaitsja vandeadvokaat Heia Vuchmanni

kassatsioonkaebus jäeti rahuldamata.

Riigiprokuratuuri prokuröri Toivo Vee avalduses kohtuvea parandamiseks taotletakse Valga Maakohtu 29.

märtsi 1995.a. otsuse tühistamist M.K-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise koha osas. Kuna

karistuse mõistmisel ei ole rakendatud KrK § 23 lg. 7 sätteid, on kriminaalasjas ebaõigesti kohaldatud

kriminaalseadust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi

arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Riigiprokuratuuri prokuröri T. Vee avalduses kohtuvea parandamiseks

esitatud taotlus on põhjendatud.

M.K. mõisteti süüdi KrK §-de 139 lg. 1, 141 lg. 2 p.2,3, ja 195 lg. 3 järgi ning teda karistati

vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Kuna KrK §-s 141 lg. 2 sätestatud kuriteo eest nähakse ette

raskema karistusena vabadusekaotus üle 8 aasta, pani M.K. vastavalt KrK §-le 72 lg. 2 toime esimese astme

kuriteo. KrK § 23 lg. 7 järgi kannab esimese astme kuriteo toimepannud isik karistust kinnises vanglas.

Seetõttu on M.K-le vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel karistuse kandmise koha määramisel ebaõigesti

kohaldatud kriminaalseadust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et esimese ja teise astme kohtulahendis karistuse kandmise

koha määramisel tehtud kohtuvea võib kriminaalasja läbivaatamisel parandada Riigikohus ise, tehes selle

kohta vastavalt KrK §-le 63 p. 3 uue otsuse.

Uue kohtuotsuse tegemiseks ei ole vaja käesolevas kriminaalasjas koguda täiendavaid tõendeid või muuta

neile antud hinnangut. Samuti ei raskenda see süüdimõistetu olukorda, kuna karistuse kandmise koha

määramisel ei ole kohtul valikuvabadust. Süüdlase teole kriminaalõigusliku kvalifikatsiooni andmisega

lahendab kohus sisuliselt ka karistuse kandmise koha küsimuse vastavuses KrK § 23 sätetega.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3, 65 lg. 3, ja 779 ning KrK §-st 23 lg. 7, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Valga Maakohtu 29. märtsi 1995.a. otsus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16.

juuni 1995.a. otsus M.K-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise koha osas.

2. Määrata M.K-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise kohaks kinnine vangla.

3.Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 14. novembril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm

Eerik Kergandberg

Herbert Lindmäe

JüriRätsep

Peeter Vaher