III-3/1-22/95 · Riigikohus

III-3/1-22/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 13. oktoobril 1995. a.

J. Brokko kassatsioonkaebuse läbivaatamine maksuhalduri ettekirjutuse vaidlustamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 12. oktoobril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Jüri Brokko kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu 19. juuni 1995. a. kohtuotsusele haldusasjas nr. II3/121/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Jüri Brokko, tema esindaja Maria Mägi ja Riigi Maksuameti

esindaja Raivo Voit. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

29. septembril 1994. a. tegi Rapla Maakonna Maksuamet Jüri Brokkole ettekirjutuse nr. jur-63

tulumaksu tasumiseks vähemdeklareeritud tuludelt. Maksukorralduse seaduse § 29 lg 1 alusel määras

maksuamet J. Brokkole ka täiendava maksu.

J. Brokko esitas 1. novembril 1994. a. Rapla Maakonna Maksuametile kaebuse ja palus ettekirjutuse

tühistada. Rapla Maakonna Maksuamet jättis 17. novembri 1994. a. otsusega nr. 5 ettekirjutuse

muutmata.

23. detsembril 1994. a. esitas J. Brokko kaebuse Riigi Maksuametile, milles palus tühistada Rapla

Maakonna Maksuameti ettekirjutuse ja otsuse. 16. veebruaril 1995. a. esitas J. Brokko Riigi

Maksuametile täiendavalt avalduse, milles teatas, et ta pole kaebusele vastust saanud ja palus see talle

isiklikult üle anda. 4. märtsil 1995. a. sai J. Brokko posti teel Rapla Maakonna Maksuameti

28. veebruari 1995. a. kirja, milles Rapla Maakonna Maksuameti direktor teatas: "Vastavalt

kokkuleppele Vabariigi Maksuametiga väljastame nende otsuse ärakirja nr. 31-07/236,

19.01.1995. a." Nimetatud ärakirjast selgus, et Riigi Maksuameti arvates oli Rapla Maakonna

Maksuamet toiminud õigesti.

15. märtsil 1995. a. esitas J. Brokko Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigi Maksuameti tegevuse

peale, milles palus tunnistada Rapla Maakonna Maksuameti ettekirjutus kehtetuks. J. Brokko leidis,

et maksuhalduri keskasutus on rikkunud MKS §-des 38 ja 40 sätestatud maksuhalduri kohaliku

talituse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise korda. Tallinna Halduskohtu 19. aprilli 1995. a.

otsusega jäeti J. Brokko kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et Riigi Maksuameti 19. jaanuari

1995. a. kirjas J. Brokkole sisalduvad kõik MKS §s 40 lg 1 ettenähtud andmed. Kohtuotsuse kohaselt

ei sätesta MKS maksuhalduri keskasutuse otsuse vorminõudeid. Kuna Riigi Maksuamet ei ole

rikkunud MKS §s 38 lg 1 ettenähtud kaebuse lahendamise tähtaega ning J. Brokko kaebuse

lahendamisel tehtud otsustuses sisalduvad MKS §s 40 lg 1 nõutud andmed, siis ei ole antud asjas

alust rakendada MKS § 39 lg 2. Halduskohus leidis, et Riigi Maksuamet on rikkunud MKS § 40 lg 2,

saates J. Brokkole otsuse lihtpostiga, mistõttu sai võimalikuks selle kaotsiminek. Otsuse teatavaks

tegemise korra rikkumine ei too aga kaasa otsuse kehtetuks tunnistamist.

J. Brokko esitas 28. aprillil 1995. a. apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, paludes

tühistada Tallinna Halduskohtu 19. aprilli 1995. a. otsuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Riigi

Maksuamet eiranud MKS §-des 38 ja 40 sätestatud korda, väljastades Rapla Maakonna Maksuameti

kaudu üksnes kirjaliku teate, et Rapla Maksuamet on toiminud õigesti. Apellant on seisukohal, et

nimetatud teade ei ole käsitatav otsusena. Pealegi tulnuks otsus MKS § 40 lg 2 kohaselt anda

kaebajale kätte allkirja vastu või saata posti teel väljastusteatega.

Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 1995. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maksuhalduri ettekirjutuse

kehtetuks tunnistamise aluseks MKS § 39 kohaselt üksnes see, kui maksuhalduri keskasutus ei tee

kaebuse lahendamisel otsust 30 kalendripäeva jooksul. Käesoleval juhul on otsus vastu võetud

eelnimetatud tähtaja kestel. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ettekirjutuse sisulise

ebaseaduslikkuse kohta jättis ringkonnakohus tähelepanuta, kuna kaebuses esimese astme kohtule

vaidlustas apellant Riigi Maksuameti tegevust kaebuse lahendamisel.

14. juulil 1995. a. esitas J. Brokko kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, tunnistades kehtetuks Rapla Maakonna Maksuameti

29. septembri 1994. a. ettekirjutuse nr. jur-63. Kassaatori arvates ei ole ringkonnakohus andnud

hinnangut sellele, et Riigi Maksuamet ei ole täitnud MKS §-dest 38 ja 40 tulenevaid nõudeid.

Kassaatorile jääb arusaamatuks, millist otsust peetakse kohtuotsuses silmas, ja leiab, et väljend

"tähtaja kestel vastuvõetud otsus" näitab, et ringkonnakohus ei saa rääkida konkreetsel kuupäeval

vastuvõetud otsusest. Ringkonnakohus on tõlgendanud MKS § 38 ja 40 ebaõigesti. MKS § 38 lg 2

loetleb ammendavalt maksuhalduri keskasutuse volitused otsuse tegemisel. Maksuhalduri

keskasutusel on õigus jätta maksuhalduri kohaliku talituse otsus jõusse, see muuta või tühistada. Riigi

Maksuamet ei ole kaebuse läbivaatamisel teinud aga ühtegi kolmest nimetatud otsusest.

Kassaator väidab, et MKS § 40 lg 2 kohaselt oli Riigi Maksuametil kohustus anda talle MKS § 38

lg 2 kohane otsus allkirja vastu või saata see talle väljastusteatega posti teel. Tegelikult saadeti Rapla

Maksuameti kaudu aga Riigi Maksuameti 19. jaanuari 1995. a. kiri nr. 31-07/236, mille esimeses

lõigus on kirjutatud: "teatame järgmist", ja viimases lauses: "Lähtudes eeltoodust on Rapla

Maksuamet õigesti toiminud.". Seega on tegemist teatega, mis ei vasta oma vormilt MKS §-le 40 lg 1

ega sisult §-le 38 lg 2. Selline teade ei ole käsitatav otsusena.

Kassaator selgitab, et MKS §-s 40 lg 1 on märgitud, mida Riigi Maksuameti otsus peab sisaldama.

Sama paragrahvi mõttest tuleneb, et see otsus peab olema kirjalik. Otsuse vorminõuded tulenevad

Eesti Standardiameti poolt 14. jaanuaril 1992. a. kinnitatud standardist "Haldusdokumentide

vormistamise põhinõuded" EV ST 3-92, millest Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1992. a. korraldusega

nr. 119-k kohustati juhinduma ka riiklikke ameteid. Nimetatud standard on maksuametile kohustuslik.

Standardis toodud tunnuste alusel on selge, et Riigi Maksuameti 19. jaanuari 1995. a. kiri on lihtkiri,

mitte otsus. Kuna seaduses esitatud vormi- ja sisunõuetele vastavat otsust ei ole tehtud, kuulub

rakendamisele MKS § 39.

Vastustaja Riigi Maksuamet palub jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsuse muutmata ja

kassatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et Riigi Maksuameti peadirektor vaatas J. Brokko

kaebuse läbi 19. jaanuaril 1995. a., s.t. tähtaegselt, ning asus seisukohale, et kohalik maksuamet on

toiminud kehtivat seadusandlust järgides.Riigi Maksuameti sellest seisukohast informeeriti J. Brokkot

ja Rapla Maakonna Maksuametit. Maksukorralduse seaduse §s 40 lg 1 esitatavatest nõuetest on

maksuamet kinni pidanud. Maksukorralduse seadus ei näe ette, milline peab otsus vormiliselt välja

nägema. Otsus MKS § 38 lg 2 tähenduses on üldmõiste.

Riigi Maksuamet möönab, et otsuse teatavakstegemisel kaebuse esitajale ei ole täpselt järgitud MKS

§ 40 lg 2 nõudeid ning otsus väljastati kaebuse esitajale lihtkirjana. Otsus aga oli MKS §-s 39

nimetatud tähtaja jooksul vastu võetud, seega puudub alus maksuhalduri ettekirjutuse tühistamiseks.

Riigikohtu halduskolleegium, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised,

l e i d i s :

Ringkonnakohus on vääralt mõistnud Maksukorralduse seaduse § 38 ja 40.

MKS §-s 38 lg 2 on loetletud maksuhalduri keskasutuse volitused maksuhalduri kohaliku talituse

otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel. Nimetatud sätte kohaselt võib maksuhalduri keskasutus

teha ühe kolmest otsusest: jätta maksuhalduri kohaliku talituse otsus jõusse, see muuta või tühistada.

Riigi Maksuameti 19. jaanuari 1995. a. kirjaga nr. 31-07/236 teatati J. Brokkole ja Rapla Maakonna

Maksuametile, et Riigi Maksuameti peadirektor vaatas J. Brokko kaebuse läbi ning asus seisukohale,

et kohalik maksuamet on toiminud õigesti. Selline seisukoha väljendamine ei ole vastavuses MKS §-

s 38 lg 2 sätestatud maksuhalduri keskasutuse volitusega otsustada, kas jätta kohaliku talituse otsus

jõusse, see muuta või tühistada.

Ekslik on käsitada MKS §-s 38 lg 2 märgitud "otsust" kui üldmõistet või otsustust. MKS §-st 40

tuleneb, et see otsus peab olema kirjalik. MKS § 40 lg 1 loetleb kaebuse lahendamisel tehtud otsusele

esitatavad vorminõuded. Nimetatud vorminõudeid on võimalik järgida üksnes otsuse kui õigusakti,

mitte aga otsuse kui vaimse tegevuse resultaadi - otsustuse - puhul. MKS paragrahve 38 ja 40 tuleb

tõlgendada vastastikuses seoses; esimene neist nimetab maksuhalduri keskasutuse poolt tehtava

otsuse eeldused ja nõuded otsuse sisule, teine aga esitab nõuded selle otsuse vormile ja kehtestab

otsuse teatavakstegemise korra.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et Riigi Maksuamet ei teinud J. Brokko kaebuse

läbivaatamisel Maksukorralduse seaduse kohast otsust 30 kalendripäeva jooksul, vaid ainult

informeeris kaebajat oma seisukohast.

Lähtudes eeltoodust ning HKS §-dest 57 p. 4, 68 lg 3 ja MKS § 39 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 1995. a. otsus haldusasjas nr. II3/121/95 ja

Tallinna Halduskohtu 19. aprilli 1995. a. otsus haldusasjas nr. 3241/95.

Tunnistada Riigi Maksuameti toimingud Jüri Brokko kaebuse läbivaatamisel seadusevastasteks

ja Rapla Maakonna Maksuameti 29. septembri 1994. a. ettekirjutus nr. jur-63 kehtetuks.

Tagastada Jüri Brokkole kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 20. oktoobril 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann