III-3/1-17/95 · Riigikohus

III-3/1-17/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 29. septembril 1995. a.

Tartu Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse läbivaatamine protsessiosaliste ringi kindlaks-

tegemiseks haldusõiguserikkumise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 28. septembril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Tartu Politseiprefektuuri prefekti

kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 3. aprilli 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II-3õ-5/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Tartu Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaat Rein Pärtel

ja Kalev Koorti esindaja vandeadvokaat Sirje Must. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu

Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

14. jaanuaril 1995. a. koostas politseiametnik K. Koorti haldusõiguserikkumise kohta protokolli HÕS

§ 143 järgi. Protokolli kohaselt ei allunud K. Koort politseiametniku seaduslikule korraldusele anda

üle tema juhitud sõiduauto võtmed. Haldusõiguserikkuja seletuses on märgitud: "peeti kinni politsei

poolt kiiruse eest, nõuti autovõtmeid, mida ma ei andnud ning siis võeti need jõuga".

Selle protokolli alusel karistas Tartu Halduskohus 16. jaanuaril 1995. a. K. Koorti HÕS § 143

rikkumise eest rahatrahviga 375 krooni. Kohtuotsuse kohaselt tunnistas K. Koort end selles

haldusõiguserikkumises süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult.

20. jaanuaril 1995. a. esitas K. Koort Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles väitis, et

kohtus rikuti tema protsessuaalseid õigusi. Kaebuses märgiti, et kohtunik ei selgitanud talle

haldusõiguserikkuja õigusi ja tema taotlused jäid rahuldamata ning protokollimata. Kohtuotsuses

puudub aga asja arutamisel tuvastatud asjaolude kokkuvõte. Nendel motiividel palus K. Koort

tühistada Tartu Halduskohtu otsuse ja lõpetada selles asjas menetluse.

Tartu Ringkonnakohtu 3. aprilli 1995. a. otsusega tuvastati, et K. Koortile ei selgitatud, millest

tulenes politsei korraldus auto võtmed üle anda. Ringkonnakohus leidis, et antud asja materjalidest ei

nähtu, et politseiametniku korraldus auto võtmete äraandmise kohta oleks olnud seaduslik. Nendel

motiividel otsustas ringkonnakohus tühistada Tartu Halduskohtu otsuse ja lõpetada antud asjas

menetluse.

Sellele ringkonnakohtu otsusele esitas Tartu Politseiprefektuuri prefekt 8. juunil 1995. a.

kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule.

Kassaator väidab, et kuna kohtud pole teda antud haldusõiguserikkumise asja menetlemisel pidanud

protsessiosaliseks, on ringkonnakohus rikkunud oluliselt protsessiõigusnorme. HÕS §-st 308 lg 3

tuleneb, et politseiprefektuur, kelle politseiametnik koostas haldusõiguserikkumise protokolli, on

protsessiosaline, kuigi HÕS §-d 242 ja 30710 lg 2 pole haldusõiguserikkumise protokolli koostaja

esindajat protsessiosalisena nimetanud.

Prefekt selgitab, et K. Koortile antud korraldus üle anda auto võtmed on seaduslik Politseiseaduse

§ 13 p. 16 alusel. Selle sätte kohaselt on politseiametnikul õigus kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik,

kellel pole selle sõiduki juhtimise või kasutamise õigust tõendavat dokumenti. K. Koorti kui juhi

poolt esitatud sõiduauto registreerimistunnistus, s.o. sõiduki kasutamise õigust tõendav dokument,

polnud aga vastavuses sõiduki registreerimismärkidega.

Prefekt vaidlustab ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et K. Koortile ei selgitatud, millest

tulenes politsei korraldus üle anda auto võtmed. Kassaatori arvates tõendavad vastupidist

politseiametnike seletused ja see, et K. Koort tunnistas Tartu Halduskohtu istungil end selles

haldusõiguserikkumises süüdi ning kahetses puhtsüdamlikult.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

HÕS § 308 lg 3 alusel on ametiisikul või asutusel, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli

koostas, kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamise õigus. Selle õiguse tagamiseks ja

efektiivseks kasutamiseks on vajalik kaasata asutus, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli

koostas, protsessiosalisena ka esimese ja teise astme kohtus. Järelikult tuleb see isik lugeda HÕS

§ 308 lg 3 alusel protsessiosaliseks täiendavalt HÕS §-des 30710 lg 2 ja 242 nimetatuile. Sellest

põhimõttest juhindudes ja kuna antud asja menetlemisel ei kaasatud protsessiosalisena

politseiprefektuuri, asub Riigikohtu halduskolleegium seisukohale, et antud asja menetlemisel on

oluliselt rikutud protsessiõiguse norme.

Politseiseaduse § 12 lg 1 p. 3 kohustab politseid nõudma õiguserikkumise korral selle viivitamatut

lõpetamist ja võtma tarvitusele vastavad meetmed. Kui õiguserikkumine seisneb Liikluseeskirja p. 54

nõude rikkumises, mille kohaselt peab juhil olema kaasas sõiduki registreerimistunnistus, siis on

politseil sama seaduse § 13 lg 1 p. 16 alusel õigus kõrvaldada see isik sõiduki juhtimiselt. Sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamine tähendab selliste olukorrale vastavate operatiivsete abinõude rakendamist,

mis teevad isikul sõiduki juhtimise jätkamise võimatuks. Seepärast võib politsei nimetatud õigus

hõlmata ka politseiametniku korraldust üle anda auto võtmed. Politseiametniku sellise korralduse

seaduslikkuse kohtulikul kontrollimisel tuleb hinnata ka politseiametniku korralduse vastavust

toimunud sündmusele ja talle teadaolevatele asjaoludele.

Kassatsioonkaebuse seda osa, milles on vaidlustatud ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et

K. Koortile ei selgitatud, millest tulenes politsei korraldus autovõtmed üle anda, pole

kassatsiooniastme kohtus võimalik läbi vaadata. HÕS § 324 lg 2 alusel ei ole kassatsiooniastme

kohtul õigust tuvastada faktilisi asjaolusid.

Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja Tartu Ringkonnakohtu 3. aprilli

1995. a. otsus tühistamisele.

Juhindudes HÕS §-dest 311 lg 2, 316, 324 lg 1 p. 2, 325 lg 1 ja 326 lg 1, Riigikohtu

halduskolleegium

o t s u s t a s :

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. aprilli 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3õ-5/95 ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada Tartu Politseiprefektuurile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis)

krooni.

Määrus jõustub 6. oktoobril 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann