III-2/1-51/95 · Riigikohus

III-2/1-51/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 28. septembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja

esindaja vandeadvokaat A. Kalme ja kostja esindaja vandeadvokaat H. Lepiku osavõtul vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 18. septembril 1995. a.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja vandeadvokaat A. Kalme kassatsioonkaebuse alusel

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 1995. a. otsuse Eestimaa Talupidajate

Keskliidu hagis AS Eesti Külaehitus vastu Vabariikliku Koondise Eesti Külaehitus varade OÜ

Eesti Külaehitus poolt ülevõtmise ja OÜ Eesti Külaehitus ja AS Eesti Külaehitus

asutamislepingute ja põhikirjade kehtetuks tunnistamiseks.

14.02.1991. a. asutamislepingu kohaselt Vabariikliku Koondise "Eesti Külaehitus" (VK EKE) ühiste

omanike esindajad asutasid Osaühingu "Eesti Külaehitus" (OÜ EKE), mille põhikiri registreeriti

07.05.1991. a. 30.04.1992. a. asutamislepingu kohaselt OÜ EKE osanikud asutasid Aktsiaseltsi "Eesti

Külaehitus" (AS EKE), mille põhikiri registreeriti 25.05.1992. a.

Ringkonnakohtu otsusega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 7. veebruari 1995. a. otsus, millega

hagi jäeti täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et VK EKE kujunemisprotsess AS-ks EKE

toimus reorganiseerimise teel vastavate õigusaktide alusel. Eesti Vabariigi 04.06.1992. a. seaduse

kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja

erastamise kohta alusel koostatud kohustatud subjektide nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse

02.09.1992. a. määrusega nr. 258 aktsepteeriti riigivõimu tasandil AS EKE eksistentsi õiguslikul

alusel. Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 1991.a. määrust, millega anti OÜ-le EKE asutamisluba ei ole

tühistatud. Kui põllumajandusreformi õigustatud subjektidel tekkis reformi läbiviimisel pretensioone,

siis tuli need lahendada põllumajandusreformi seaduses (PRS) sätestatud korras.

Põllumajandusreformi õigustatud subjektid ei ole volitanud hagejat hagi esitama.

Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tervikuna tühistada ja saata asi uueks

arutamiseks apellatsioonikohtusse järgmistel põhjustel:

1. Puuduvad põhjendused, et VK EKE kujunes AS-ks EKE seaduslikul teel;

1) VK-l EKE ei olnud osanikke, tema ülalpidamiskulud tasusid ehituste tellijad kolhoosidevaheliste

ehitusorganisatsioonide kaudu. Kolhoosidevahelised Ehituskontorid (KEK), olemata EKE osanikud

ei saanud olla osanikeks OÜ-s EKE. 1991. a. osaniketa organisatsiooni VK EKE kujunemine

osanikega OÜ-ks EKE ja 1992. a. AS-ks EKE ei olnud võimalik ning oli ka vastuolus

Majandusühingute põhimääruse §-ga 51, sest asutamislepingutes nimetatud osanikud ei tasunud

osamakse. VK EKE ja KEK-d ei olnud ei põhikirjade, TsK §-i 103 ega Omandiseaduse § 18 lg. 2

kohaselt omanikud, vaid vastavalt TsK §-le 97 oma bilansis oleva vara operatiivsed haldajad. VK

EKE reorganiseerimise tulemusel said varade operatiivsed haldajad omanikeks, mis ei vasta

Omandireformi aluste seaduse §-le 34, mille kohaselt erastamise üheks subjektiks saab olla füüsiliste

isikute ühisel omandil põhinev majandusühing. OÜ EKE ja AS EKE osanikud ja aktsionärid on

juriidilised isikud, mis ei põhine füüsiliste isikute omandil;

2) 1982. a. ENSV MN poolt kinnitatud VK EKE kehtiva põhikirjaga paralleelselt koostati 1989. ja

1990. a. kinnitamata ja seega õigustühised põhikirjad, kuid kõik nimetatud põhikirjad sätestasid VK

EKE tegevuse lõpetamise vaid likvideerimise teel välistades sellega võimaluse VK EKE

reorganiseerimiseks;

3) ENSV ÜNP 1990. a. otsuse "Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest abinõudest" p.

1 kohaselt oli omandivormi muutmine keelatud. See keeld ei laienenud EV ÜN 12.03.1992. a. otsuse

"Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse rakendamise kohta" p. 7 kohaselt põllumajandus-

reformi kohustatud subjektidele alates reformikomisjoni moodustamisest. Hoolimata eelnimetatud

keelust reorganiseerus VK EKE OÜ-ks EKE ning omandas VK EKE varad, kuigi need kuulusid

riigile;

4) VK EKE reorganiseerimisotsuse võttis 31.10.1990. a. vastu olematu volikogu, sest volikogu

olemasolu sätestava VK EKE paralleelpõhikirja registreeris Tallinna Linnavalitsus 13. novembril

1990. a.;

5) VK EKE ainsa tegevusala,organisatsioonide ja ettevõtete juhtimise, üleminek õigusjärgluse korras

OÜ-le EKE on vastuolus ettevõtteseaduse §i 17 lg.-ga

2. Pealegi kaotas VK EKE sellel tegevusalal tegutsemise õiguse ettevõtteseaduse jõustumisel. Kuna

OÜ EKE põhikirjalised tegevusalad ei vasta VK EKE tegevusaladele, siis ei ole tegemist VK EKE

reorganiseerimisega; 6) OÜ EKE ei olnud põhikirja järgi VK EKE õigusjärglane, seega ei saanud VK

EKE reorganiseeruda AS-ks EKE; 2. Kuigi OÜ EKE asutamisluba kehtib, ei muuda see asutamist

seaduslikuks, sest linnavalitsus ei olnud kohustatud kontrollima asjaolusid ja põhjendusi, mis on

toodud hagiavalduses. Seejuures on tähelepanuväärne, et Tallinna Linnavalitsus andis 3. mai 1991. a.

määrusega nr. 106 asutamisloa OÜ-le EKE ilma õigusjärgluseta;

3. Valitsuse poolt AS EKE lülitamine vara taasriigistamise ja erastamise kohustatud subjektide

nimekirja ei kinnita kostja eksisteermist õiguslikul alusel, sest valitsuse eesmärk oli kindlaks määrata,

kelle tegelikus valduses oli taasriigistamisele ja erastamisele kuuluv vara;

4. Hagi ei saa lahendada põllumajandusreformi seaduse või reformikomisjoni põhimääruses

sätestatud korras, sest hagiga taotletakse OÜ EKE ja AS EKE asutamise kehtetuks tunnistamist, VK

EKE seaduslikku likvideerimist ja tema kooperatiivses halduses olnud vara üleandmist neile, kes

võtsid osa selle vara loomisest. See on võmalik alles peale majanditevahelise ettevõtte reformi

läbiviimise korda reguleeriva eriseaduse vastuvõtmist. Seadust kooperatiivsete, riiklik-

kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta kohaldada

ei saa;

5. Ringkonnakohus väidab paljasõnaliselt, et hagejal ei olnud õigust hagi esitada, motiveerimata,

miks ta hageja põhjendustega ei nõustu. Hageja on esitanud hagi TsKS § 5 lg. 1 p. 2 ja oma põhikirja

alusel, vajamata selleks liikmete volikirju. Kuna kohus ei jätnud hagi läbi vaatamata, vaid arutas asja

sisuliselt ja tegi otsuse, siis sellega kinnitas kohus hageja volitusi hagi esitamiseks.

Vastustaja peab ringkonnakohtu otsust õigeks.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu korras toimub konkreetse tsiviilõigussuhte subjekti rikutud või vaidlustatud õiguste kaitse.

Seega hagi rahuldamise eelduseks on hagejale kuuluva subjektiivse tsiviilõiguse rikkumine

õigussuhte teise subjekti poolt (TsKS § 4 ja 5 lg. 1 ning TsÜS § 112). Eestimaa Talupidajate

Keskliidu (ETKL) põhikirja § 7 kohaselt võivad tema liikmeteks olla talupidajate liidud ja

liikmesorganisatsiooni liige on samaaegselt ka ETKL-i liige. Seega ETKL-i liikmeks võivad olla nii

juriidilised kui füüsilised isikud. TsKS § 69 lg. 1 kohaselt on tsiviilprotsessi poolteks - hagejaks ja

kostjaks - üksikisikud (füüsilised isikud) ja juriidilised isikud. Sama paragrahvilõike 2 kohaselt isik,

kelle huvides algatati asi ühiskondliku organisatsiooni avaldusel (§ 5) on hageja. Hagiavaldusest

nähtub, et see esitatakse talupidajate ja teiste põllumajandusreformi õigustatud subjektide huvides.

Teiste nimel esinemiseks ei anna ETKL-le volitusi tema põhikiri. Hagis ühtegi teist hagejat (ETKL-i

liikmesorganisatsiooni või viimase liiget) peale ETKL-i näidatud pole. Tsiviilprotsessi poolteks, s.h.

hagejaks, saavad olla konkreetsed isikud. Hagejaks ei saa olla määratlemata hulk anonüümseid

talupidajaid. Seega võib antud asjas hagejana käsitleda ainult ETKL-i kui iseseisvat juriidilist isikut.

ETKL-l puudus tsiviilõigussuhe VK-ga EKE viimase reorganiseerimise ajal 1991. a. OÜ-ks EKE.

ETKL ei olnud VK EKE varade omanik. ETKL-l puudus tsiviilõigussuhe ka OÜ-ga EKE viimase

reorganiseerimise ajal 1992. a. aprillis - mais AS-ks EKE, sest ta polnud OÜ EKE osanik. ETKL-l ei

tekkinud tsiviilõigussuhet VK-ga EKE, OÜga EKE ja AS-ga EKE ka põllumajandusreformi seaduse

jõustumisega 12.03.1992. ETKL ei ole põllumajandusreformi õigustatud subjekt.

PRS § 5 lg. 3 p. 1 ja 5 kohaselt tagab põllumajandusreformi komisjon ühismajandi vara

inventeerimise ja teeb kindlaks sama seaduse §-s 3 lg. 1 p.-s 2-12 loetletud isikute ringi ja neile

kuuluva varaosa suuruse. PRS § 3 lg. 1 p. 12 kohaselt on põllumajandusreformi õigustatud subjektiks

ühismajand majanditevahelise ettevõtte osanikuna. Seega reformikomisjonil oli võimalus kindlaks

määrata ühismajandi varaosa suurus majanditevahelise ettevõtte osanikuna ja arvestada seda

varaosade kindlaksmääramisel ühismajandi varas. Majanditevahelise ettevõtte osanikeks ja vastava

tsiviilõigussuhte subjektiks võisid olla seega ühismajandid või nende õigusjärglased, mitte ETKL ja

ühismajandi töötajad. Seega on sisuliselt õige ringkonnakohtu järeldus, et ETKL-i füüsilisest isikust

liikme kui põllumajandusreformi õigustatud subjekti võimalikud nõuded majanditevahelise ettevõtte

vara suhtes kuuluvad lahendamisele põllumajandusreformi käigus PRS-s ettenähtud korras.

Kuna VK-e EKE reorganiseerimisega ei rikutud hageja õigusi, siis kassatsioonkaebuse ülejäänud

väited pole selles asjas asjakohased ja jäävad tähelepanuta.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 1995. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik