Legislator Case Law & Legislation
III-1/1-58/95 ECLI:EE:RK:1995:3.1.1.58.95.180 AI generated

III-1/1-58/95 · Riigikohus

Case Number III-1/1-58/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Janek Toomiku süüdistuses KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi, Jako Metsari süüdistuses KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi, Reemet Kleitsmani süüdistuses KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi, Maidu Metsari süüdistuses KrK § 115 lg 2 p. 2

Legislator headnote

AI generated

III-1/1-58/95 · Riigikohus: kättejuhtunud esemetega pähe, näkku ja kehasse ning sooritati muid märgatavate jälgedega vägivallategusid.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/1-58/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 12. septembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Janek Toomiku süüdistuses KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi, Jako Metsari süüdistuses KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi,

Reemet Kleitsmani süüdistuses KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi, Maidu Metsari süüdistuses KrK § 115 lg 2 p. 2

järgi, Joel Metsari süüdistuses KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi, Velvo Raevaldi süüdistuses KrK § 115 lg 2p. 2

järgi ja Gunnar Jürgensoni süüdistuses KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu V. Raevaldi kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja

Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Jõgeva Maakohtu 26. jaanuari 1994. a. määrustega eraldati menetluseks kriminaalasjast, milles mitmele

isikule eeluurimisel esitatud süüdistused hõlmasid ka varavastaseid kuritegusid, kriminaalasja see osa, mille

kohaselt Janek Toomik, Jako Metsar, Joel Metsar, Maidu Metsar, Reemet Kleitsman, Velvo Raevald ja

Gunnar Jürgenson ründasid grupina seksuaalkuritegude tunnustel E.R'i, kelle abitut seisundit ära kasutades ja

vägivalla ning vägivallaga ähvardamise abil astusid temaga suguühendusse. Kohtu alla anti Janek Toomik

süüdistatuna KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi, Jako Metsar KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi, Maidu Metsar KrK § 115 lg 2

p. 2 ja KrK § 202 järgi, Joel Metsar KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi, Reemet Kleitsman KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi,

Velvo Raevald krK § 115 lg 2 p. 2 järgi ja Gunnar Jürgenson KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi.

Selliselt piiritletud õigusliku hinnangu kohaselt süüdistati Janek Toomikut, Reemet Kleitsmanit, Maidu

Metsarit ja Joel Metsarit selles, et nad, olles alkoholijoobes 28. augustil 1993. a. kella 15 paiku meelitasid

sugulisse vahekorda astumise eesmärgil endaga kaasa J. raudteejaamas seisnud E.R'i, kes toimetati taksoga J.

linnas T. mnt. X - Y asuvasse korterisse. Seal ühines loetletud seltskonnaga Jako Metsar. Kui E.R avaldas

soovi korterist lahkumiseks, asusid noormehed endast eakama Maidu Metsari algatusel märgatava vaimse

defektiga E.R'i jõhkrate väljendite ja tegudega mõnitama. Peksu ning rõvetsemise käigus tapmise ja

tükeldamisega ähvardades riietati kannatanu vägivaldselt lahti, sunniti sugukõlvatutele tegudele ja

suguühteks alistumisele nende suhtes, kes seltskonnast selleks valmisolekut avaldasid. Rõvedate korralduste

ja tegude vaheaegadel lõigati kannatanu mõnitamiseks ja vägivallatsejate üleoleku rõhutamiseks kannatanu

juukseid ja häbemekarvu, sunniti teda alasti tantsima, topiti suguorganitesse pudeleid, muid esemeid ja

vedelikke, juhuslikult korteris olnud süstlaga süstiti talle lihastesse medikamente ja joogivett, kuid löödi ka

kättejuhtunud esemetega pähe, näkku ja kehasse ning sooritati muid märgatavate jälgedega vägivallategusid.

Rõhutatult hoolimatu psüühilise ja füüsilise vägivallaga suruti maha kannatanu põgenemiskatsed ja

vastupanuvõime.

Samasugune rõve toorutsemine jätkus järgmisel päeval, kui seltskonna suhtumis- ja tegutsemislaadiga

ühinesid Velvo Raevald ja Gunnar Jürgenson. Ka nemad veendusid kannatanu abituses ja asusid tegudes

rakendama kaaslaste senisele käitumislaadile vastavat seksuaalvägivalda.

Jõgeva Maakohtu 16. märtsi 1994. a. otsusega mõisteti Janek Toomik KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi, Joel Metsar

KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi, Gunnar Jürgenson KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi ja Maidu Metsar KrK § 202 järgi

õigeks. Sama otsusega mõisteti Jako Metsar süüdi KrK § 113 järgi ja karistati 3 kuulise arestiga. Sellele

karistusele liideti täielikult eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus ja lõplikuks karistuseks

loeti 2 aastat ning 13 päeva vabadusekaotust noortevanglas. Reemet Kleitsman mõisteti süüdi KrK § 113

järgi ja karistati 3 kuulise arestiga. Maidu Metsar tunnistati süüdi KrK § 1151 lg 1 järgi ja karistati 3 aasta ja

6 kuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas. Velvo Raevald tunnistati süüdi KrK § 1151 lg 1 järgi ja

karistati 2 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas.

Selle kohtuotsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetud Jako Metsar, Maidu Metsar ja Velvo

Raevald, kes palusid end õigeks mõista kannatanu ütluste vähese usaldusväärsuse tõttu. Maidu Metsari

kaitsja vandeadvokaat T. Puhvel palus oma kassatsioonkaebuses kaitsealuse tegevus kvalifitseerida KrK

§ 113 järgi, kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid vägivaldse suguühte ja sugulise kire ebaloomulikul viisil

rahuldamise kohta. Kannatanu ütluste vastuolulisuse tõttu palus oma kaitsealuse Velvo Raevaldi

õigeksmõistmist vandeadvokaat U. Paimets ja Reemet Kleitsmanni õigeksmõistmist vandeadvokaat

V. Vanaaseme.

Maakohtus esinenud Jõgeva prokurör M. Jersova taotles oma apellatsioonprotestis kõigi kohtualuste

süüdimõistmist KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi, lisaks Maidu Metsari süüdimõistmist KrK § 202 järgi. Ta tugines

kannatanu ja kohtualuste ütluste võrdlevale analüüsile.

Ringkonnakohtus esinenud Riigiprokuratuuri prokurör T. Vee loobus kohtuistungil taotlusest süüdi mõista

Maidu Metsar KrK § 202 järgi. Samas leidis ta, et kohtualustele esitatud süüdistuses esinevad peale KrK

§ 115 lg 2 p. 2 sätestatud kuriteo ka KrK § 1151 lg 1, 128 ja 195 järgi kvalifitseeritavad kuriteod ja kuna

nende kuritegude järgi süüdimõistmine ei suurenda süüdistuse mahtu KrMK § 215 mõttes, siis ta palus kõik

kohtualused süüdi mõista KrK § 115 lg 2 p. 2, 1151 lg 1, 128 ja 195 lg 2 järgi.

Tartu Ringkonnakohus oma 7. juuni 1995. a. otsusega tühistas Jõgeva Maakohtu 16. märtsi 1994. a. otsuse

Janek Toomiku, Joel Metsari, Gunnar Jürgensoni õigeksmõistmises KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi; Jako Metsari

süüdimõistmises ja karistamises KrK § 113 järgi ning karistuste liitmise osas KrK § 41 alusel; Reemet

Kleitsmani süüdimõistmises ja karistamises KrK § 13 järgi; Maidu Metsari ja Velvo Raevaldi

süüdimõistmises ning karistamises KrK § 1151 lg 1 järgi. Janek Toomik mõisteti süüdi KrK § 115 lg 2 p. 2

järgi ja karistati 3 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega. Jako Metsar mõisteti süüdi KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi

ja karistati 3 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega. Sellele karistusele liideti KrK § 41 alusel osaliselt Jõgeva

Maakohtu 11. juuni 1993. a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus - lõplikuks karistuseks mõisteti

kuritegude kogumi eest 4 aastat vabadusekaotust. Joel Metsar mõisteti süüdi KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi ja

karistati 3 aastase vabadusekaotusega. Reemet Kleitsman mõisteti süüdi KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi ja karistati

3 aastase vabadusekaotusega. Maidu Metsar mõisteti süüdi KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi ja karistati 4 aastase

vabadusekaotusega. Velvo Raevald mõisteti süüdi KrK 115 lg 2 p. 2 järgi ja karistati 3 aasta ja 6 kuulise

vabadusekaotusega. Gunnar Jürgenson mõisteti süüdi KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi ning karistati 3 aasta ja 6

kuulise vabadusekaotusega.

Ringkonnakohtu otsuse järgi kuuluvad karistused kandmisele kinnises vanglas, ärakandmisele kuuluva

karistuse piiritlemisel on arvestatud nendest karistusmääradest maha vahi all viibitud aeg.

Ringkonnakohtu otsuses väljenduvad õiguslikud järeldused on oma kassatsioonkaebustega vaidlustanud

süüdimõistetud Janek Toomik, Jako Metsar, Reemet Kleitsman, Joel Metsar, Velvo Raevald ja viimase

kaitsja vandeadvokaat S. Must ning Gunnar Jürgensoni kaitsja vandeadvokaat M. Valge. Nad ei nõustu

süüdimõistva kohtuotsuse rajanemisega oluliselt kannatanu E. R. vaimsetest puuetest tingitud liialdustele

tema ütlustes. Kõik nimetatud kassaatorid taotlevad õigeksmõistvat kohtuotsust.

Riigiprokuratuuri prokurör T. Vee taotleb oma kassatioonprotestis jätkuvalt üksikutele süüdistuses käsitletud

ja tõendatuks loetud käitumisaktidele diferentseerituma õigusliku hinnangu andmist - osa KrK § 115 lg 2 p. 2

järgi kvalifitseeritud tegevusest vastab kassaatori arvates KrK § 1151 lg 1 tunnustele ja tuleks süüdlastele

inkrimineerida eraldi, vähendades selles osas süüdistust KrK § 115 lg 2 p. 2 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud Velvo Raevaldi kaitsja

vandeadvokaat S. Musta kassatsioonkaebusi toetava ning prokuröri kassatsioonprotesti toetava seletuse,

t u v a st a s :

Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 1995. a. otsuse motiveerivas osas on rõhutatud, et KrMK § 56 lg 2 järgi

kuuluvad süüdistatavate ütlused kontrollimisele ja hindamisele koos teiste kriminaalasjas leiduvate

tõenditega üldises korras. Süü eitamisest tingitud vastuoludele osundades on Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium põhjendatult asunud seisukohale, et oluliselt kannatanu ütlustest tulenev kuriteolise

sündmustiku kirjeldus on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega ja ei ole kohtualuste paljasõnaliste

vasutväidetega kummutatav.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kestvalt kuriteolises situatsioonis aktiivselt osalenute ütlused on

menetluse vältel muutunud süü eitamise, aga ka kannatanu ütlustes kirjeldatud sündmustikust ning sellega

kooskõlas olnud fikseeritud tagajärgedest ja jälgedest eemaldumise suunas. Eitatud on olulisi sündmusi,

mille toimumises ei teki tõendite kogumi järgi kahtlust. Kannatanu vaimseid puudeid valikuliselt mõtestades

on tema võimetust laitmatult psüühilisele ja füüsilisele vägivallale vastu hakata käsitletud sellise

kohtlemisega soostumisena.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et süüdimõistetute jõhkralt mõnitav hoiak kannatanu suhtes

ja sellega kaasnenud psüühiline ning füüsiline vägivald kujundasid terve ööpäeva kestnud olustiku, kus selles

püsimise ajast ja tegude järjekorrast olenemata grupi liikmed võtsid osa kannatanu grupilisest vägistamisest.

Süüdimõistetute rõhutatult kõlblusvastane käitumine kandis küll ka rea teiste kuritegude - ebaseadusliku

vabaduse võtmise, kuritegeliku huligaansuse, ebaloomulikul viisil sugulise kire rahuldamise,

vägivallategude, kuriteolise solvamise ja ähvardamise tunnuseid, kuid neid tunnuseid on Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium konkreetsete tehiolude puhul põhjendatult käsitlenud vägivalla ja vägivallaga

ähvardamisena grupilise vägistamise mõttes.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 1995. a. otsus Janek Toomiku, Jako Metsari, Reemet Kleitsmani,

Maidu Metsari, Joel Metsari, Velvo Raevaldi ja Gunnar Jürgensoni süüditunnistamises KrK § 115 lg 2

p. 2 järgi muutmata.

2. Janek Toomiku, Jako Metsari, Reemet Kleitsmani, Joel Metsari, Velvo Raevaldi ja viimase kaitsja

vandeadvokaat S. Musta ning Gunnar Jürgensoni kaitsja vandeadvokaat M. Valge kassatsioonkaebused

jätta rahuldamata.

3. Riigiprokuratuuri prokuröri T. Vee kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 12. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep