III-1/1-56/95 · Riigikohus

III-1/1-56/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 12. septembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

R. H. süüdistuses KrK § 113 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber.

Tallinna Linnakohtu 2. märtsi 1995. a. otsusega mõisteti R. H. süüdi KrK § 113 järgi ja teda karistati

rahatrahviga 30 päevamäära ulatuses.

Kohtualune R. H. tunnistati süüdi selles, et tema tõukas 20. aprilli 1994. a. õhtul Tallinnas X tee C E. H.-d,

kelle vasak jalg jäi kukkumisel uksepiida ja ukse vahele. Ust surudes tekitas R. H. E. H.-le kerge

terviserikkega kehavigastuse.

Tallinna Linnakohtu 2. märtsi 1995. a. otsuse peale esitas R. H. apellatsioonkaebuse.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

2. märtsi 1995. a. otsus ja R. H. mõisteti KrK § 113 järgi õigeks.

Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 1995. a. otsuse peale esitas riigiprokuröri asetäitja J. Naaber

kassatsioonprotesti. Kassatsioonprotestis nenditakse, et kehavigastuse tekitamine R. H. poolt ettevaatamatuse

tõttu ei anna alust temaõigeksmõistmiseks KrK § 113 järgi kohtulahendis esitatud motiividel, kuna R. H. süü

on tõendatud ka füüsilist valu põhjustanud vägivallateos.

Kassatsioonprotestis taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 1995. a. otsuse tühistamist R. H.

õigeksmõistmises KrK § 113 järgi kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ja kriminaalasja saatmist

uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

Õigeksmõistetu R. H. esitas kassatsioonprotesti kohta kirjalikud vastuväited, taotledes protesti rahuldamata

jätmist. Vastuväidetes märgitakse, et E. H.-le on kehavigastused tekitatud ettevaatamatuse tõttu. Sellest

tulenevalt puudub talle süüksarvatud teos KrK §-s 113 sätestatud kuriteokoosseis.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud riigiprokuröri

asetäitja J. Naabri arvamuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti,

t u v a s t a s :

Tallinna Linnakohtu 2. märtsi 1995. a. otsuse põhiosas nenditakse tõendite hindamisel nende kogumis

õigesti, et R. H. tekitas E. H.-le tahtlikult kerge terviserikkega kehavigastuse ning pani seeläbi toime KrK §-s

113 sätestatud kuriteo. Süü liigi määratlemisel tõdes aga Tallinna Linnakohus, et R. H. pidi ette nägema oma

teo tagajärjena kehavigastuse tekitamist. Sellises käsitluses pidas kohus R. H. süü liigiks ettevaatamatust.

Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 1995. a. otsuses märgitakse põhjendatult, et Tallinna Linnakohtu otsuse

põhi- ja lõpposa vahel puudub sisuline kooskõla.

Asjaolu, et Tallinna Linnakohus on käsitlenud kehavigastuse tekitamise osas süü liigina ettevaatamatust, ei

saa aga iseendast olla aluseks R. H. õigeksmõistmiseks KrK § 113 järgi. R. H. süü ei seisne ainuüksi

kehavigastuse tekitamises, vaid ka tahtlikult toimepandud vägivallateoga kannatanule valu põhjustamises.

Seega puudus Tallinna Ringkonnakohtul õiguslik alus R. H. õigeksmõistmiseks KrK § 113 järgi.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 3, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 1995. a. otsus R. H. õigeksmõistmises KrK § 113 järgi,

ning kriminaalasi saata uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Riigiprokuröri asetäitja kassatsioonprotest rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 12. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe