III-1/1-54/95 · Riigikohus

III-1/1-54/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 5. septembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas

avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

E. V. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1,2,3 järgi.

Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et varem kahel korral varavastaste kuritegude eest karistatud E. V.

tunnistati Harju Maakohtu 16. märtsi 1995. a. otsusega süüdi KrK § 141 lg 2 p. 1,2,3 järgi ja talle mõisteti

karistuseks 2 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. KrK § 207 lg 1 järgi esitatud süüdistuses mõisteti ta

õigeks.

E. V. tunnistati süüdi selles, et ta 18. mail 1994. a. koos kaaslaste S. S. ja P. G-ga, kes on tunnistatud

tagaotsitavaiks, oma sõiduautoga Harjumaal ringi sõites võttis eelneval omavahelisel kokkuleppel osa

kolmest relvastatud röövkallaletungist kahte baari ja ühte kauplusse.

Nimetatud kuupäeval kella 15 paiku tungisid nad X külas asuvasse baari "P-M." ja hõivasid baaridaam H. T.

juuresolekul ning teda noa ja püstoliga TT ähvardades raha summas 155 EEK, maiustusi ja alkohoolseid

jooke, tekitades kokku kahju 2381 EEK ulatuses.

Samal päeval kell 15.30 tungisid nad K. külas kauplusse "V." ja hõivasid samal viisil müüja T. S.

juuresolekul raha 1625 EEK, alkohoolseid jooke, sigarette ja kohvi, tekitades kahju üldsummas 2403.12

EEK ulatuses.

Järgnevalt sõitsid nad samal päeval sama sõiduautoga Y. valda, sisenesid V. külas asuvasse AS "H" baari, kus

püstoli ähvardusel baaridaam J. T. juuresolekul röövisid kassast raha 318 EEK.

Kirjeldatu ongi kvalifitseeritud KrK § 141 lg 2 p. 1,2,3 järgi.

Oma apellatsioonkaebuses on E. V. väitnud, et kriminaalasja eeluurimisel on ta kaitseõigust rikkudes teda

sunnitud enda suhtes süüstavaid ütlusi andma ja kogu kriminaalasi on fabritseeritud erapoolikutele

tunnistajatele tuginedes. Väidetult tegutses ta S. S. omavahelise võla ja viimasel olnud relva tõttu sõltudes ja

teda kartes.

Apellatsioonprotestis ei nõustunud Harju prokuröri abi H. Veinberg S. V. karistuse mõistmisega KrK § 39

kohaldamise teel alla alammäära ja et selle põhistuseks on olnud kohtualuse väited tema hirmust S. S. ees.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 1995. a. otsuses on asutud seisukohale, et Harju

Maakohus on alusetult käsitlenud E. V. vastutust kergendava asjaoluna kuritegude toimepanekut väidetud

ähvarduse ja sunni toimel. E. V. ja S. S. on olnud juba alaealistena tuttavad, neid on kohtu poolt süüdi

mõistetud murdvarguste ühise toimepanemise eest. 1986 aastal asusid nad koos karistust kandma üle kümne

ühiselt ja eelneval kokkuleppel toimepandud varguse eest. Teistkordse vabadusekaotusliku karistuse

kandmisest vabanes E. V. alles 16. oktoobril 1992. a.

Inkrimineeritu suhtes kaasosaliste poolt eeluurimisel antud ütluste järgi on kuritegude ühisel toimepanemisel

olnud oluline just E. V. enda initsiatiiv.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on lugenud tuvastatuks, et E. V.-le karistuse mõistmisel KrK § 39

kohaldamiseks nõutavad erandlikud asjaolud puuduvad ja sellistele asjaoludele seetõttu esimese astme kohus

ka sisuliselt ei viidanud.

Nendel kaalutlustel tühistas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 16. märtsi

1995. a. otsuse E. V-ile mõistetud karistusmäära osas ja mõistis talle KrK § 141 lg 2 p. 1,2,3 järgi karistuseks

6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Asuti ka seisukohale, et E. V. suhtes käsitleti vastutust kergendava

asjaoluna põhjendamatult kuriteo toimepanemist ähvarduse ja sunni mõjul.

Oma kassatsioonkaebuses vaidlustab E. V. veelkordselt enda süüdimõistmise õiguspärasuse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri arvamuse, et

kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, nõustudes Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses

sisalduvate järelduste ja motiividega ning juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja 65 lg 1 ja 2

o t s u s t a s :

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 1995. a. otsus E. V. süüdistusasjas KrK § 141

lg 2 p. 1,2,3 järgi muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 5. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep