III-2/2-9/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi Ilse Nukk"a teistmisavalduse alusel ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli
Legislator headnote
AI generatedIII-2/2-9/95 · Riigikohus: Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi Ilse Nukk"a teistmisavalduse alusel ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli
Full text
III-2/2-9/95
M Ä Ä R U S
Tartus, 21. juunil 1995. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi
avalikul kohtuistungil 19. juunil 1995. a.
Ilse Nukk"a teistmisavalduse alusel ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli
1961. a. määruse ja Põlva Rajooni Rahvakohtu 8. märtsi 1961. a. otsuse Oskar Tuule hagis V.
Sassi nim. sovhoosi vastu taluhoonetele omandiõiguse tunnistamiseks.
20. jaanuaril 1961. a. esitatud hagiavalduse kohaselt kuulus Oskar Tuulele talund Ala-Küka nr. 63
Voorepalu külas Kõlleste vallas Põlva maakonnas (end. Kambja vallas Tartumaal), kust O. Tuul
lahkus 1953. aastal halva tervise tõttu. Tallu jäid elama hageja õed ja hiljem naisevend Johannes
Lind. 1959. a. tahtis hageja asuda tallu elama, kuid siis selgus, et hooned on V. Sassi nim. sovhoosi
omandiks arvatud. Hageja palus TsK § 59 alusel, milles sätestati omaniku õigus hageda oma vara
võõrast seadusevastasest valdusest, tunnistada tema omandiõigust Ala-Küka taluhoonetele ning
ennistada hagi esitamise tähtaeg, sest hoonete äravõtmisest sai ta teada alles 1959. aastal.
Põlva Rajooni Rahvakohtu 8. märtsi 1961. a. otsusega jäeti ennistamata O. Tuule hagi esitamise
tähtaeg ning jäeti hagi läbi vaatamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt ei olnud põhjendatud O. Tuule
väited, et ta sai talle kuuluvate taluhoonete üleandmisest V. Sassi nim. sovhoosile teada alles 1959. a.
Riikliku Kindlustuse Inspektuuri tõendi kohaselt ei olnud O. Tuule taluhooned maksustatud alates
1950. aastast, seega ei osalenud O. Tuul riiklike maksude tasumisel. Hageja väited, et ta tasus makse
1953. aastani, ei ole tõendatud. Alates 1956. aastast tasusid O. Tuule sugulased, kes elasid
vaidlusaluses talus, V. Sassi nim. sovhoosile üüri. Sellest nähtub, et O. Tuul pidi olema teadlik üle
kolme aasta tagasi, et hooned on üle läinud sovhoosile ja hagi on aegunud.
Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli 1961. a. määrusega jäeti rahvakohtu otsus
muutmata. Määruse motiivide kohaselt oli kohtuotsus kooskõlas TsK § 44 sätetega. Toimiku
materjalide kohaselt liideti O. Tuule talumaad 1948. a. moodustatud Kiidjärve sovhoosiga ja hooned
olid sovhoosi bilansis juba 1951. a. alguses. O. Tuule väited, et rahvakohus ei teinud kindlaks,
millisel teel ja millal hooned said sovhoosi omandiks, ei ole otsuse tühistamise aluseks.
Teistmisavalduses palub Ilse Nukk tühistada eeltoodud kohtulahendid ning rahuldada O. Tuule hagi
elamu väljanõudmiseks. Teistmisavalduses leiti, et kohtuotsus on rajatud vastuolulistele tõenditele
hoonete ülemineku kohta sovhoosi bilanssi. Eksitavaks on saanud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee
14. jaanuari 1960. a. kiri, millega selgitati, et 1947. a. kulaklikuks tunnistatud O. Tuule talund läks
1948. a. moodustatud Kiidjärve sovhoosile.
23. veebruari 1995. a. Põlva Maakonna Arhiivi teatise kohaselt tunnistati O. Tuule talund kulaklikuks
Kiidjärve Valla TSN TK 12. septembri 1947. a. otsusega. 27. veebruari 1995. a. Tartu Linnaarhiivi
teatise kohaselt kustutati O. Tuule talund kulaklike majapidamiste nimekirjast Tartumaa TSN TK
29. oktoobri 1947. a. otsusega nr. 304. Need tõendid ei olnud omal ajal O. Tuulele teadaja nende
tõendite kohaselt puudus igasugune alus talundi äravõtmiseks. O. Tuul elas Tartu linnas ega võinudki
teada, et ta oli kaotanud omandiõiguse elamule. Hagi esitamise tähtaeg kuulunuks 1961. aastal
ennistamisele. 13. märtsil 1991. a. müüs Krootuse kolhoos talle mittekuulunud Ala-Küka talu
Johannes Linnule.
Tsiviilkolleegium leidis, et kohtulahendite teistmiseks ei ole alust.
TsKS § 350 lg 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude
ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud
asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks.
1961. a. kohtulahendid käesolevas asjas on tehtud ilma asja sisuliselt arutamata ja nii rahvakohus kui
ka Ülemkohus leidsid, et hagi oli aegunud. Ilse Nukk on teistmisavaldust esitades vaidlustanud
omandiõiguse ülemineku tehiolud. Tõend, mis esitati talundi kulaklikuks tunnistamise kohta, ei puutu
hagi aegumisse ega ole kohtulahendite teistmise aluseks.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 354 lg 3 kolleegium
m ä ä r a s:
Jätta Ilse Nukk"a avaldus Põlva Rajooni Rahvakohtu 8. märtsi 1961. a. otsuse ja ENSV
Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli 1961. a. määruse teistmiseks rahuldamata.
Eesistuja H. Jõks
Liikmed J. Luik, T. Vernik