Legislator Case Law & Legislation
III-2/2-9/95 ECLI:EE:RK:1995:3.2.2.9.95.161 AI generated

III-2/2-9/95 · Riigikohus

Case Number III-2/2-9/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi Ilse Nukk"a teistmisavalduse alusel ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli

Legislator headnote

AI generated

III-2/2-9/95 · Riigikohus: Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi Ilse Nukk"a teistmisavalduse alusel ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-2/2-9/95

M Ä Ä R U S

Tartus, 21. juunil 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 19. juunil 1995. a.

Ilse Nukk"a teistmisavalduse alusel ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli

1961. a. määruse ja Põlva Rajooni Rahvakohtu 8. märtsi 1961. a. otsuse Oskar Tuule hagis V.

Sassi nim. sovhoosi vastu taluhoonetele omandiõiguse tunnistamiseks.

20. jaanuaril 1961. a. esitatud hagiavalduse kohaselt kuulus Oskar Tuulele talund Ala-Küka nr. 63

Voorepalu külas Kõlleste vallas Põlva maakonnas (end. Kambja vallas Tartumaal), kust O. Tuul

lahkus 1953. aastal halva tervise tõttu. Tallu jäid elama hageja õed ja hiljem naisevend Johannes

Lind. 1959. a. tahtis hageja asuda tallu elama, kuid siis selgus, et hooned on V. Sassi nim. sovhoosi

omandiks arvatud. Hageja palus TsK § 59 alusel, milles sätestati omaniku õigus hageda oma vara

võõrast seadusevastasest valdusest, tunnistada tema omandiõigust Ala-Küka taluhoonetele ning

ennistada hagi esitamise tähtaeg, sest hoonete äravõtmisest sai ta teada alles 1959. aastal.

Põlva Rajooni Rahvakohtu 8. märtsi 1961. a. otsusega jäeti ennistamata O. Tuule hagi esitamise

tähtaeg ning jäeti hagi läbi vaatamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt ei olnud põhjendatud O. Tuule

väited, et ta sai talle kuuluvate taluhoonete üleandmisest V. Sassi nim. sovhoosile teada alles 1959. a.

Riikliku Kindlustuse Inspektuuri tõendi kohaselt ei olnud O. Tuule taluhooned maksustatud alates

1950. aastast, seega ei osalenud O. Tuul riiklike maksude tasumisel. Hageja väited, et ta tasus makse

1953. aastani, ei ole tõendatud. Alates 1956. aastast tasusid O. Tuule sugulased, kes elasid

vaidlusaluses talus, V. Sassi nim. sovhoosile üüri. Sellest nähtub, et O. Tuul pidi olema teadlik üle

kolme aasta tagasi, et hooned on üle läinud sovhoosile ja hagi on aegunud.

Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli 1961. a. määrusega jäeti rahvakohtu otsus

muutmata. Määruse motiivide kohaselt oli kohtuotsus kooskõlas TsK § 44 sätetega. Toimiku

materjalide kohaselt liideti O. Tuule talumaad 1948. a. moodustatud Kiidjärve sovhoosiga ja hooned

olid sovhoosi bilansis juba 1951. a. alguses. O. Tuule väited, et rahvakohus ei teinud kindlaks,

millisel teel ja millal hooned said sovhoosi omandiks, ei ole otsuse tühistamise aluseks.

Teistmisavalduses palub Ilse Nukk tühistada eeltoodud kohtulahendid ning rahuldada O. Tuule hagi

elamu väljanõudmiseks. Teistmisavalduses leiti, et kohtuotsus on rajatud vastuolulistele tõenditele

hoonete ülemineku kohta sovhoosi bilanssi. Eksitavaks on saanud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee

14. jaanuari 1960. a. kiri, millega selgitati, et 1947. a. kulaklikuks tunnistatud O. Tuule talund läks

1948. a. moodustatud Kiidjärve sovhoosile.

23. veebruari 1995. a. Põlva Maakonna Arhiivi teatise kohaselt tunnistati O. Tuule talund kulaklikuks

Kiidjärve Valla TSN TK 12. septembri 1947. a. otsusega. 27. veebruari 1995. a. Tartu Linnaarhiivi

teatise kohaselt kustutati O. Tuule talund kulaklike majapidamiste nimekirjast Tartumaa TSN TK

29. oktoobri 1947. a. otsusega nr. 304. Need tõendid ei olnud omal ajal O. Tuulele teadaja nende

tõendite kohaselt puudus igasugune alus talundi äravõtmiseks. O. Tuul elas Tartu linnas ega võinudki

teada, et ta oli kaotanud omandiõiguse elamule. Hagi esitamise tähtaeg kuulunuks 1961. aastal

ennistamisele. 13. märtsil 1991. a. müüs Krootuse kolhoos talle mittekuulunud Ala-Küka talu

Johannes Linnule.

Tsiviilkolleegium leidis, et kohtulahendite teistmiseks ei ole alust.

TsKS § 350 lg 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude

ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud

asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks.

1961. a. kohtulahendid käesolevas asjas on tehtud ilma asja sisuliselt arutamata ja nii rahvakohus kui

ka Ülemkohus leidsid, et hagi oli aegunud. Ilse Nukk on teistmisavaldust esitades vaidlustanud

omandiõiguse ülemineku tehiolud. Tõend, mis esitati talundi kulaklikuks tunnistamise kohta, ei puutu

hagi aegumisse ega ole kohtulahendite teistmise aluseks.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 354 lg 3 kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Ilse Nukk"a avaldus Põlva Rajooni Rahvakohtu 8. märtsi 1961. a. otsuse ja ENSV

Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 1. aprilli 1961. a. määruse teistmiseks rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik