III-2/3-16/95 · Riigikohus

III-2/3-16/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 19. juunil 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 12. juunil 1995. a.

Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte kohtuvigade parandamise alusel Saare

Maakohtu 20. juuli 1994. a. otsuse Pauline-Kristiine Grassi ja Lonni Siimu avalduses juriidilise

faktina abielulise ühisvara tuvastamiseks.

Saare Maakohtu 20. juuli 1994. a. otsusega tuvastati juriidiline fakt, et 1940. a. Johannes Walteri

(Valteri) nimelt natsionaliseeritud kinnisasi asukohaga Tallinnas Aia tn. 5b (kinnistu nr. 645, Tallinna

II hüpoteegi ringkonnas) oli Johannes Walteri ja Ida Walteri abieluline ühisvara, millest Ida Walterile

kuulus 1/2 mõttelist osa.

Maakohus leidis, et Johannes Walter ja Ida Walter abiellusid 1923. a. Kinnistu nr. 645 omandas ostu-

müügi lepinguga 1934. a. J. Walter, kes on omanikuna märgitud ka Tallinna linna II

hüpoteegiringkonna kinnistus. Seega on tegemist abielu kestel soetatud varaga.

Tolleaegne Riigikohus hindas BES -i järgi ühisvarana igasugust abielu ajal soetatud vara, välja

arvatud vara, mille puhul üks pooltest tõendaks selle kuulumist temale erivarandusena. Juriidiline

fakt tuvastati avaldajate omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks.

Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõte, kelle põhikirjajärgseks ülesandeks on ka

linnavara majandamine ja selle alalhoiu tagamine, palub avalduses Saare Maakohtu otsuse tühistada

järgmistel põhjustel: 1) kohus on andnud õigusliku hinnangu abikaasade vara kuuluvuse kohta,

kaasamata asjast huvitatud isikuna Tallinna linna kui hoone praegust omanikku; 2) kohtu järeldus, et

tegemist on abikaasade ühisvaraga, on eksitav ega vasta dokumentaalsetele tõenditele; 3) maa ja linna

piires asunud kinnisvarad ei kuulunud BES § 81 kohaselt abikaasade varaühisusse.

Vastustaja esindaja leiab, et kohtuvigade parandamise avalduse on esitanud isik, kellel pole selleks

õigust. Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõte linnavara valdava ettevõttena ei olnud ja

TsKS § 254 lg 2 kohaselt ei pidanudki olema protsessiosaline. Ka pole teda volitanud avaldust

esitama Tallinna Linnavalitsus.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi

olulise rikkumise tõttu.

TsKS § 254 lg 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja, teiste huvitatud isikute ja riigi

ning kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani osavõtul. Kui erimenetluses tekib kohtu pädevusse

kuuluv õiguslik vaidlus, siis jätab kohus sama paragrahvi lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata ja

selgitab huvitatud isikule õigust esitada hagi üldistel alustel. Vara praegune omanik on asjast

huvitatud isik. Maakohus tuvastas juriidilise fakti praegu Tallinna linnale kuuluva vara osas,

kaasamata asjast huvitatud isikuna Tallinna Linnavalitsust. Seega rikkus kohus TsKS §-i 318 lg 1 p. 3

nõudeid, otsustades isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud.

Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Saare Maakohtu 20. juuli 1994. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse

kohtusse teises koosseisus.

Avaldus rahuldada.

Tagastada Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõttele maksekorraldusega nr. 107

23.02.1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed J. Luik, H. Jõks